Mulla katmine läbilaskmatu materjaliga (nt asfaldi või betooniga) on EL-s tõsiseks probleemiks, kuna tegemist on põhimõtteliselt pöördumatu protsessiga, mille tagajärjel väheneb toidukasvatamiseks kasutatav maa-ala, suureneb üleujutuste oht ning killustatakse taime- ja loomaliikide asurkondi. Ühe eriti probleemse piirkonnana on Euroopa Komisjon välja toonud ka Põhja-Eesti. Mulla degradeerumisele kui probleemile, mille üheks põhjuseks on mulla katmine, juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu ka kahes veebruaris avaldatud aruandes, mida tutvustasime eelmise kuu uudiskirjas. Mulla ja selle kaitse tähtsusest hoolimata on Euroopa Komisjoni poolt juba 2006. a välja töötatud nn mulla raamdirektiivi ettepaneku menetlemine takerdunud mõningate liikmesriikide (eelkõige Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria) vastuseisu tõttu.

Suunised on jätkuks Euroopa Komisjoni eelmise aasta mais koostatud aruandele, mida kajastasime ka oma 2011. a juunikuu uudiskirjas. Sarnaselt aruandes toodule lähtuvad soovitused sellest, et parimaks võimalikuks lahenduseks on mulla katmise vältimine. See on eelkõige võimalik varasemast parema ruumilise abil, võttes nt uuesti kasutusele mahajäetud tootmisalad, kus muld on juba kaetud.

Vt Euroopa Komisjoni suuniste teksti (pdf-formaadis, inglise keeles)

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt ka Euroopa Komisjoni mullateemalist veebilehte

Allikas: Keskkonnaõiguse uudiskiri/aprill 2012