Vastupidiselt tunamullusele pikaajalisele ja mullusele mõõduka kestvusega suvisele põuale on osa Eestimaa piirkondi tänavu ilma poolest teises äärmuses. Juba nüüdseks on sealsed maapinna madalad kohad läbimärjad, maakaevud ja muud veekogud ääreni täitunud. Sama suundumuse jätkumisel satub osa taimi (köögiviljad, maasikad...) kriitilisse seisu: juurestikul tekib õhupuudus, ilmnevad häired maapealsetel osadel (lehed kolletuvad, servad pruunistuvad). Pikaajalise liigvee korral võivad õrnemad taimed hukkuda. Eriti puudutab see kuiva- ja parasniiskuslembeseid taimi.
Mida ette võtta?
Taas saab aedniku abimeheks labidas. Kui tahame hoolealuseid päästa, tuleb seisev vesi pinnakraavitusega ära juhtida.
Kevadistest halladest niigi muserdatud maasikasaak satub järgmise katsumuse kätte: hahkhallitus võtab jõuliselt võimust, pinnakatteta istandikus määrduvad allesjäänud viljad.
Kestvate vihmade tõttu raskeks muutunud tihedad põõsa- ja puuoksad koolduvad aina allapoole. Aitame taimi siingi ja raputame märga ollust aeg-ajalt vähemaks!
Tigude jaoks annab tänavu paremaid elamistingimusi välja mõelda: niiskus, umbrohu vohamine... Kui aednik limustel praegu vabalt tegutseda laseb, ei oska taimede hilisemat väljanägemist ennustada.
Tänavused "lemmikputukad" lehetäid ei ole suure vihmaga just kõige mugavamas seisus. Ehkki nad valdavalt lehtede alakülgedel varju leiavad, peseb taevane kastmine osa neist pihuks ja põrmuks.
Seega, veekindlad vatid selga ja aeda taimi päästma! |
