Süsiniku sidumine metsades, nii puidus kui ka mullas, on metsanduse kõrgelt väärtustatav funktsioon, aga ka probleem. Vaja on uusi teadmisi ja metsanduslikke otsuseid: kuidas optimeerida energiapuidu kasvatamist ja varumist.

Ressursiuuringute järgi on metsade puidumassi enamikus põhjapoolkera riikides alakasutatud. Samas tuleb otsida uusi metsakasvatusviise ja uuendada puiduvarumise tehnoloogiat, et toota suurem kogus biomassi.

Metsade kasvatamisel on oluline mõõta ja kontrollida süsiniku eraldumist nii mullast kui ka taimkattest. Arvesse tuleb võtta metsatööde ja masinatega seotud fossiilsete kütuste tarvitust ja sellest tulenevat CO2-emissiooni. Tuleb leida lahendusi, kuidas kohandada metsandust kliimamuutustega.

Ajakava

9:00-10:00 Registreerimine ja saabumiskohv
10:00-10:05 Avasõnad moderaatorilt
10:05-10:15 Konverentsi avamine - Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas
10:15-10:30 Tervitussõnavõtt - Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti
10:30-10:35 Animaklipp "Metsaring"
10:35-10:50 Sissejuhatav ettekanne - Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus
10:50-11:30 I esineja - Rootsi Põllumajandusülikooli professor Sune Linder "Kliima ja mullaviljakuse mõju süsiniku sidumisele Põhjala metsades"

Ettekanne käsitleb Põhjala metsade kasvu, eriti metsade biomassi produktsiooni määravaid tegureid. Arutletakse, kuidas mõjutab kliima soojenemine ja atmosfääri CO2 kontsentratsiooni tõus metsade juurdekasvu. Püütakse leida vastust küsimusele, kas kliima soojenemine mõjutab metsade kasvu vahetult või toimub see mullaviljakuse tõusu kaudu. Antakse ülevaade võimalustest metsade produktsioonivõime tõstmiseks, kui eesmärgiks on toota rohkem puidupõhist biomassi fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks.

11:30-11:50 II esineja - Keskkonnaministeerium, asekantsler kt Meelis Münt "Metsandussektori roll kliimapoliitikas ja vastupidi"

Kliimapoliitika on väga laiahaardeline teema, hõlmates väga mitmeid eluvaldkondi. Kindlasti ei saa seda vaadata ainult keskkonna või kliima soojenemise kontekstis, vaid laiemalt kui ressursisäästlikule ja energiatõhusale poliitikale alarmeerijat.
Metsandussektorit mõjutavad kliimapoliitikast tulenevad otsused ja tegevused ning seetõttu pööratakse sellele valdkonnale õigustatult üha enam tähelepanu. Samuti mõjutab metsandus ka kliimapoliitika ettevalmistamist ja otsuste vastuvõtmist. Seega on nendel väga tihe seos. Ettekandes tuuakse välja peamised seosed kliimapoliitika ning metsandussektori vahel - kuidas need üksteist mõjutavad ja täiendavad. Samuti tuuakse esile metsandussektori mõju saastekvootidega kauplemisele.

Lõuna

12:50-13:20 III esineja - Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi asetäitja Märt Riistop "Puud on vastus"

Ettekanne käsitleb puidukasutuse keskkonnamõju ja võrdleb puidutoodetes talletunud süsiniku kogust alternatiivsete materjalide tootmisel tekkiva kasvuhoonegaaside emissiooniga. Samuti on kõne all puidutoodete tootmistsüklis tekkivate jäätmete energeetiline väärtus, mis keerukamate toodete puhul on oluliselt suurem kui tootmisprotsessis kuluv energia. Seepärast ongi arenenud metsatööstusega maades metsatööstusest saadav puiduenergia kogus suurem kui otseselt metsast raiutav või raiejäätmetena kogutav. Ettekandes on kõne all ka paberitehaste transformeerumine biorafineerimistehasteks ja puidust saadavad uued materjalid.

13:20-14:00 IV esineja - Soome Joensuu Ülikooli professor Seppo Kellomäki "Metsamajanduse roll süsiniku sidumisel ja CO2 emissiooni vähendamisel"
Ettekanne annab ülevaate metsakasvatuslikest võimalustest, kui eesmärgiks on suurendada süsiniku sidumist metsade biomassis ja selle kaudu vähendada fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat CO2 emissiooni. Analüüsitakse erinevate raieviiside ja raieringi pikkuse mõju. Tutvustatakse metsade kasvu kirjeldavaid mudeleid ja nende põhjal analüüsitakse metsakasvatuslike tegevuste mõju metsa süsinikubilansile.

14:00-14:40 V esineja - Tartu Ülikooli professor Ülo Mander "Kuivendatud mets: süsiniku allikas või neelaja?"

Ettekandes käsitletakse kuivendatud metsade rolli süsiniku sidumisel puidu biomassi ja samaaegset kasvuhoonegaaside eraldumist kõdusoode mullast. Teatavasti järgneb soometsade kuivendamisele pikaajaline mulla orgaanilise aine lagunemine ja CO2 ning teiste kasvuhoonegaaside eraldumine. Ettekandes arutletakse, kumb protsess on ülekaalus - kas intensiivne puidu biomassi juurdekasv ja selle energeetilisel kasutamisel vähenev fossiilsete kütuste tarbimine või kuivendatud turbakihi lagunemisel tekkiv kasvuhoonegaaside kogus.

14:40-15:00 Arutelu, kokkuvõte
15:00-15:30 Elutööpreemia ja erametsasõbra väljakuulutamine. Pidulik kohvilaud.

Konverentsi korraldab Eesti Metsaselts.
Parkimine Tasku kaubanduskeskuse parkimismajas.

Allikas: Eesti Metsaselts