Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks.
Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. Rahvakalendris oli see püha 19. sajandi lõpus üpris tundmatu. Eeskätt teati seda kui ilmade külmenemise tähist ja mäletati vanasõna: Siim (simunapäev, 28. oktoober) teeb sillad, Nigul needib need kinni. Setumaal on Nigula nimekuju Mikul.
Saarlased on öelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära.
Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega.
Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.
Setud viivad vahel püha Nikolai kuju ette paari kingi. Nad arvavad, et Nikolai need öösi jalga paneb ja läheb nende põldusid õnnistama. Nad väidavad, et Nikolai nii palju öösi rännata, et hommikul kingad läbi on kulunud. (Setumaa)
Ristimise vett tarvitatakse nagu arstimise jaoks. Kui loom või inimene on haige, siis juuakse seda vett. Nigulapäeval ristitakse ka enne jumalateenistust vett. (Setumaa)
Nigulipäevast hakatavat juba hoolega jõulude kohta aru pidama: kui rikkalikult jõulusid pidada, kas mõnele kinkida ja kellele kinkida? Kas jõuluks kusagile külasse minna ehk kedagi teisi külasse kutsuda selleks päevaks? (Saarde)
Nigulapääval pandas pakkasõlõ põhi. (Karula)
Nigulapäev 6. XII. Sellel päeval ei tohtinud vanduda ega kellelegi halba sõna ütelda. Ja öeldi, et enne nigulapäeva ära kiida talve. (Kodavere)
Nigul needib kinni kõik kohad – tuleb tugev külm. (Äksi)
Ega esimene lumi maha jäe. Kui mardipäeval hanged aia ääres, küll siis Kadri nad kautab. Kui Kadri kuseb, küll siis Andres paneb aani ette ja Nigul needib kinni. (Viru-Jaagupi)
Nigulapäeva külm toob külmad jõulud, udu annab soojad ja sulad jõulud. (Rõuge)
Loe lisaks: BERTA - Eesti Rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.
|
