Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Doktoritöö uuris, milline on eesti veiste geneetika (2012-03-20 11:47:36)

Täna, 20. veebruaril kell 12 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Sirje Värvi väitekiri " Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomakasvatuse erialal.

Oma töös võrdles Värv eesti maatõugu, eesti punast ning holsteini tõugu piimaveiste geneetilist mitmekesisust teiste Balti- ja Põhjamaades levinud (piima)veisetõugudega ning iseloomustas Eesti veisetõuge. Ta leidis, et Eesti tõud on geneetiliselt erinevad ning tõugudesisene variatsioon on eesti punases, eesti maatõus ja eesti holsteini tõus suhteliselt sarnane. „Doktoritöö oluline külg on see, et iseloomustamiseks on kasutatud selliseid DNA markereid, mis võimaldavad Eesti veisetõuge uurida palju suurema arvu tõugude kontekstis ning võrrelda geneetilise struktuuri muutusi ka ajas. Geneetiline mitmekesisus veisepopulatsioonis on väheneva tendentsiga ja nõuab monitooringut", kommenteeris Värv.

Tõugude geneetilise mitmekesisus on oluline loomaliigi elujõulisuse ja eksistentsi seisukohast. Töö juhtis tähelepanu muuhulgas sellele, et eesti maatõug, mis on loomade väikese arvu tõttu ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni kriteeriumite järgi ohustatud-säilitatava tõu staatuses, on üks geneetilist mitmekesisust suurendav komponent Eesti veisetõugude hulgas ning selle säilitamisele tuleb tähelepanu pöörata. Seda vaatamata asjaolule, et eesti maatõug on segunenud lääne-soome tõuga.

Eesti piimaveiste populatsioon on Euroopa veiste geneetiliste ressursside lahutamatu osa. Siinkohal on tõug geneetilise mitmekesisuse baasühikuks. Värvi töö näitas, et oluline on hoida tõugudevahelist geneetilist variatsiooni ning tõumaterjali importimisel eelistada sellist, mis ei kattuks teistes tõugudes kasutatavaga, sest sellisel juhul väheneks tõugudevaheline mitmekesisus kogupopulatsioonis.

Doktoritöö juhendajad on prof. Haldja Viinalass ja prof. Juha Kantanen (Soome) ning oponent Dr. Johannes Arjen Lenstra (Utrecht University, Holland).

Doktoritöö on kättesaadav PDF failina EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/156



Allikas: Eesti Maaülikooli 20.03.2012 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.