Neljapäeval, 8. detsembril avatakse Eesti Loodusmuuseumis (Tallinnas Lai 29a) näitus “Elu lumes”, mis jääb vaadata kuni 12. märtsini 2006.

Kuigi on talv ja loodetavasti tuleb ka lumi maha, ei tähenda see, et loodus magab. Osa elustikku on tõesti puhkeseisundis, osa sureb sügisel, osa liigub soojematele aladele, osa aga tegutseb siin aktiivselt edasi. Ja mitte kõik, kellel maapealne osa sureb, veel otsa pole saanud! Kuidas jätkub nende elu?

Lume all ja peal müttavad hiired, neile omakorda peavad jahti kakud, nirgid, kärbid, rebased ning ega suuremadki loomad suutäiest ära ütle. Mida teha, et sind kätte ei saadaks ja ära ei söödaks?

Kui putukate enamik on otsinud mõnusad talvekorterid ja talvitub kes millisel kujul (munana, vastsena, nukuna, valmikuna), siis on ka neid, kellele just lumi ja paar külmakraadi ongi sobilikud. Huvitav, kes need küll olla võiksid…

Vaatamisväärsus on juba lumi ise. Kel vähegi silma ja kannatust, saab kindlasti meeldiva ja üllatava elamuse osaliseks. Kas ikka tead, et lumehelbed on vaatamata oma mitmekesisusele hämmastavalt korrapärased? Võtame luubi ja uurime natuke! Aga miks see ikkagi nii on?  Küsimusi tekib kuhjaga.

Vastused on olemas raamatutes, internetis ja sellel talvel ka Eesti Loodusmuuseumis. On võimalus mõtiskleda, kuulates talviseid loodushääli, vaadata, uurida, ning üht-teist ka ise teha.

Koostaja Tiit Hunt, kujundaja-kunstnik Raul Lunia.

Näitus avatakse kolmapäeval, 7. detsembril kell 16.00.

Infotelefon: 506 7488, Tiit Hunt.

Allikas: Eesti Loodusmuuseumi pedagoog Tiiu Liimets, tel 641 1740, e-post tiiu@loodusmuuseum.ee.