Keskkonnaminister Keit Pentus moodustas ministeeriumi juurde eksperte ning vabakondade ja parlamendi esindajaid koondava metsandusnõukogu.
Täna tutvustatakse esimest korda kogunevale nõukogule erinevate huvigruppide ja metsateadlaste ettepanekul valminud metsaseaduse muutmise eelnõud.
Keskkonnaministeerium soovib viia metsaseaduse kooskõlla 2011. aastal parlamendi poolt heaks kiidetud metsanduse arengukavaga. „2020. aastani kehtiv arengukava tõi välja vajaduse metsaressurssi senisest paindlikumalt ja tõhusamalt kasutada. Samas ütleb see üheselt, et võime oma rahvuslikku rikkust puidutööstuses ja energeetikas tarvitada vaid juurdekasvu piires ning vähemalt kümme protsenti metsast peab olema range kaitse all,“ ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Marku Lamp.
Valminud elnõu paneb ette rangemaid nõudeid metsade uuendamisele ja karmimat kontrolli riigipoolsete toetuste üle, aga ka metsade killustumise vältimist ja bürokraatia vähendamist.
Metsaomanikul tekiks tulevikus kohustus taasmetsastada kõik raiesmikud, mille pindala on üle kolme hektari. Uus seadus annaks keskkonnaametile õiguse metsade uuendamist kontrollida ka ilma ilma metsaomaniku tellimuseta, mis praegu eelduseks on. Samas kaob raiesmike laiuspiirang, mis ei luba täna loodulikke langipiire järgida ning viib metsade killustumise ja ebaratsionaalse majandamiseni.
Eelnõu üheks sihiks on vähendada väikemetsaomanike bürokraatiakoormat. Alla viie hektari metsa omavatel inimestel kaoks inventeerimiskohustus, praeguses seaduses on selleks piiriks kaks hektarit. Samuti võib aastas raiuda 20m³ ilma raieliike määramata, küll aga tuleb see tegevus kooskõlastada keskkonnaametiga.
„Just väikemetsaomanikud, keda Eestis on kümneid tuhandeid, on meie metsa tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega. Nende teadlikkus peab tõusma ning nad vajavad kindlasti ka riigipoolset tuge, et osata metsaga keskkonnahoidlikult ümber käia. Seda nõustamis-, koolitus- ja toetusfunktsiooni täidab Erametsakeskus: eelnõu loob eeldused selleks, et kõik metsatoetused läheks Eestis just sinna, kuhu nad on mõeldud,“ selgitas Marku Lamp
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.03.2012 pressiteade |
