Arstide poole pöördus 3583 haigestunut, kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 17 protsenti. Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv samal ajavahemikul 43 protsendi võrra.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli aasta 4. nädalal 267. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal -362, Narvas – 351; Tallinnas 297, Ida-Virumaal -297, Tartu- 293 ja Raplamaal 289.

Laboratoorselt kinnitati gripiviirust Tartus, Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.

Enim haigestuvad praegu kuni 5 aastased lapsed, kuid eelmiste aastate võrdluses on haigestumus kõrgem ka vanemealise elanikkonna hulgas vanuses 65 ja enam.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks, kuid haigestumus on alustanud tõusutrendi.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Aasta neljandal nädalal kinnitati laboratoorselt 10 gripiviirust, neist üheksa olid A- ja üks B- gripiviirus.

Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis ringleb A gripiviiruse alatüüp (H3N2).

Umbes 75 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist domineerib hetkel RS-viirus (47%). Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal oli 25 protsenti.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Itaalias, Islandil, Maltas ja Hispaanias. Itaalias ja Hispaanias on gripiviiruse levik laialdane.

Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu, mis võib lähinädalatel kaasa tuua märgatava haigestumuse tõusu kogu Euroopas.

Allikas: Terviseamet