Homme, 2. veebruaril tähistab maailm rahvusvahelist märgalade päeva. Kaua alahinnatud ja isegi põlatud maastikud on saamas meie kiiresti muutuvas maailmas üha väärtuslikemaks. Kui arvestada ühiskonnale pakutavaid keskkonnateenuseid nagu süsinikuringe, kliima reguleerimine jne., siis võib märgalasid pidada kõige väärtuslikumateks maastikutüüpideks. Eestiski on hakatud tasapisi mõistma, et soodel võib olla teisigi kasutuseesmärke peale kuivendamise ja turbakaevandamise, näiteks puhkealade ja marjamaana.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koos partneritega seminari "Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?" Seminari ettekanded räägivad sellest, milline on asjade seis ja mis on plaanis riigiasutustel, eraettevõtjatel ja ka vabaühendustel.
Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus ja ka sooarheoloogia.
Samuti leiavad tutvustamist hetkel käimas olevad või äsja alanud märgalasid puudutavad projektid.
Seminari päevakava (link: http://www.elfond.ee/images/Margalade_paeva_seminar_p2evakava.doc )
Ühe konkreetsema tegevusena märgalade kasulikkuse uurimisel ja teavitamisel teeb ELF koostööd Eesti ja Soome teadlastega projektis "Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres", kus uuritakse, kuidas tehismärgalade rajamine võiks aidata vähendada põllumajandusreostust. Eesti puhul on pearõhk meile soomlaste kogemuse koju kätte toomisel.
http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/aktiivmaergalad
Ühtlasi tähistab ELF selle seminariga ka oma sünnipäeva, ülevaadet möödunud juubeliaastast võib lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/elfi-lugu/elf-20-programm
Allikas: Eestimaa Looduse Fondi 01.02.2012 pressiteade |
