© Artikli kasutamine muudes väljaannetes ei ole lubatud ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Taimekollektsionäär Sulev Savisaar on pannud kokku edetabeli maailma populaarseimatest lõikelilledest.

”Ligi 60% maailma lõikelillede ekspordist annab Holland. Seetõttu peegeldab Hollandi seis enam-vähem ka maailma lõikelillenduse seisu. Põhimass lõikelilledest müüakse Hollandis oksjonitel. Järgnevalt annan lõikelillede edetabeli Hollandi 2001. aasta lõikelillede oksjonil müüdud varte arvu alusel. Mõne aasta jooksul pole edetabeli seis oluliselt muutunud. Lugejal on ühtlasi võimalus kontrollida, kas ta tunneb maailma kõige tuntumaid lõikelilli.

1. – roos (3244 miljonit vart),

2. – kobarõielised krüsanteemid (1493 milj), millele tuleks juurde liita standardsed ehk üheõielised krüsanteemid (70 milj),

3. – tulp (1131 milj),

4. – gerbera (707 milj),

5. – nelk (483 milj),

6. – freesia (413 milj),

7. – liilia (394 milj),

8. – inkaliilia e. Alstroemeria (296 milj),

9. – nartsiss (211 milj),

10. – kipslill (185 milj),

11. – kuldvits (174 milj),

12. – naistepuna (174 milj),

13. – hollandi mõõkiiris ehk hollandi iiris (171 milj),

14. – preeriakell e. Eustoma (122 milj),

15. – ratsuritäht (99 milj),

16. – gladiool (65 milj),

17. – päevalill (65 milj),

18. – sidrunmürt e. Chamelaucium (60 milj),

19. – flamingolill e. Anthurium (60 milj),

20. – ülane (57 milj, neist kroonülane 51 milj),

21. – aspar (57 milj),

22. – mailane (55 milj),

23. – ruskus (54 milj),

24. – kalla (50 milj),

25. – linnupiim (47 milj),

26. – kaelakellukas e. Trachelium (46 milj),

27. – kääruline parkjuur e. Limonium sinuatum (45 milj),

28. – neitsikummel ja soolikarohi e. Tanacetum (41 milj),

29. – jänesekõrv e. Bupleurum griffithii (41 milj),

30. – kukekannus (37 milj),

31. – safloor e. Carthamus,

32. – tsümbiidium (34 milj),

33. – tulikas (34 milj),

34. – kängurukäpp e. Anigozanthus (32 milj),

35. – ogaputk (31 milj),

36. – valgepuu e. Leucadendron (30 milj),

37. – vaiguseemnik e. Pittosporum (30 milj),

38. – härmjalg (sõnajalg) ehk Arachniodes (30 milj),

39. – floks (29 milj),

40. – rebashein e. Amaranthus (27 milj),

41. – hüatsint (27 milj),

42. – askleepias (27 milj),

43. – mätashari e. Celosia (26 milj),

44. – lõvilõug (24 milj),

45. – metsvits e. Lysimachia (22 milj),

46. – levkoi (21 milj),

47. – käoking (20 milj),

48. – hirss (20 milj),

49. – bovardia e. Bouvardia (19 milj),

50. – tammeoksad (19 milj),

51. – piimalill (18 milj),

52. – kaeralill e. Crocosmia (17 milj),

53. – kapsas (16 milj),

54. – liatris (15 milj),

55. – kukehari (14 milj),

56. – pojeng (14 milj),

57. – aedaster (13 milj),

58. – astilbe (13 milj),

59. – kellukas (12 milj),

60. – päsmaslill (12 milj),

61. – raudrohi (12 milj),

62. – daalia e. jorjen (11 milj),

63. – lillhernes ja seahernes (11 milj),

64. – männas-iileks e. Ilex verticillata (10 milj),

65. – habenelk (10 milj),

66. – lauk (10 milj),

67. – ammi (10 milj),

68. – hortensia (10 milj),

69. – paju (10 milj),

70. – kobarhüatsint (10 milj),

71. – neriine (10 milj),

72. – suvitähik e. Triteleia (9 milj).

Nüüd te siis teate, mida maailmas tänapäeval vaasi pannakse ehk mis moes on. Küllap tuleb teil nimekirja vaadates ka endal häid ideid.

Trendide muutuse jälgimiseks toon võrdluseks andmeid varasemast ajast. Ka 1993. aasta Hollandi lõikelilletoodangu edetabeli 'Top 10'-t (järjestus on antud rahalise väärtuse järgi) juhtisid ülikindlalt roosid ning järgnesid krüsanteemid, kuid järgnevad kohad erinesid praegustest: 3. – nelgid, 4. – tulbid, 5. – liiliad, 6. – freesiad, 7. – gerberad, 8. – tsümbiidiumid (praeguseks langenud 34.-ks!), 9. – kipslilled ja 10. – inkaliiliad.

1958. aastal juhtis lõikelillede edetabelit nelk.”

 
sulev.savisaar@mail.ee