44. nädalal lõppes metsloomade suukaudne marutaudivastase vaktsineerimise kampaania Põhja- ja Lääne-Eestis. Maakondade lõikes külvati vaktsiini Hiiu, Saare, Lääne, Rapla, Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Pärnu, Järva ning Jõgeva maakonnas, kokku 25 812 km²-l. Külvamist alustati 10. oktoobril Hiiu- ja Saaremaast ning liiguti ühtlase joonena üle mandri kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni.

Millest koosneb peibutussööt?
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vaktsiin.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul, kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad jt, tuleb sööda ümberpaigutamisel kanda kummikindaid! Juhul, kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole!

Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise effektiivsust kontrollida, on Veterinaar- ja Toiduamet sõlminud lepingu Jahimeeste Seltsiga, mille kohaselt kütitakse pärast vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid (kokku 2070 looma) selleks, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud.

Veterinaar- ja Toiduamet on esitanud taotluse 2006. aastaks nii riigieelarvelistest kui ka EL struktuurifondidest raha saamiseks, et jätkata metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist kogu Eestimaa pinnal. Vaktsineerimist jätkatakse edaspidi igal kevadel ja sügisel, kuni marutaudi juhtumeid enam ei esine. Kui naaberriigid (Läti ja Venemaa) ei ole saavutanud meiega samaaegselt marutaudivaba maa staatust, jätkatakse edaspidi vaktsiini külvamist piirialadel (30-50 km), nii nagu teeb seda praegu näiteks Soome.

Tänavusele vaktsineerimiskampaaniale kulus 13,5 miljonit krooni, millest 7,8 miljonit eraldas Euroopa Komisjon.

Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudist vabanenud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Ðveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland jt riigid.

Mis on marutaud?
Marutaud on ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunu surmaga. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 314 marutaudi juhtu, neist 59 koduloomadel. Kasside ja koerte igaastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.

Lisateave: Kristina Samra, Veterinaar- ja Toiduameti avalike suhete ja informaatika büroo, tel 605 1748; 516 6556, e-post kristina.samra@vet.agri.ee.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 04.11.2005 teade.