Luksemburgis toimunud 2012. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimised lõppesid olukorraga, kus kaheksast Läänemere äärsest riigist viis ei aktsepteerinud eesistuja ja kalandusvoliniku poolt pakutud kvoodikärpeid. Kuna hääleõigus on aga kõigil liikmesriikidel, mitte ainult Läänemere äärsetel riikidel, võeti kalapüügi kvoodikärbe kalanduskõukogus häälteenamusega vastu.
"Läänemere räime ja kiluvarud ei ole ohustatud. Meie varud on stabiilsed ja on seda olnud viimased 20 aastat ning mõned varud on pikaajalisest keskmisest isegi märgatavalt kõrgemal tasemel. Voliniku poolne soovimatus nende kalateadlaste poolt antud andmetega arvestada hämmastas kõiki meie nelja naabrit, kes radikaalsete kalapüügi kärbetega samuti ei nõustunud," selgitas Keit Pentus. "Kuna kilu ja räime varude kõige suurem mõjutaja on püügi kõrval ka tursk, oli meie ettepanek käsitleda neid omavahel seotud kalaliike koos. Kui turska lubataks vastavalt teadlaste soovitusele rohkem püüda, tähendaks see, et kilu ja räime kaitseks poleks nii drastilisi meetmeid kasutusele vaja võtta. Komisjon sellesse võimalusse paraku liigselt ei süvenenud."
Keskkonnaminister lisas, et Eesti saavutas võrreldes esialgse kalandusvoliniku ettepanekuga läbirääkimiste tulemusel küll oluliselt parema tulemuse, aga ideaalse lahenduseni ei jõutud. "Meie enda arvutused näitasid, et kalavarude olukord oleks võimaldanud palju tasakaalukamat lähenemist."
Keit Pentuse sõnul on kalandusnõukogus toimunu omamoodi kinnitus ka selle kohta, et praegune otsustusmehhanism ei ole parim. "Püügivõimalused, mille üle vaieldi, puudutavad kaheksat Läänemere riiki. Kaheksast riigist viis - Eesti, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu - ei nõustunud lõpptulemusega. Sellest hoolimata oli eesistujal võimalik teiste, otseselt asjasse mittepuutuvate liikmesriikide häältega otsus ära vormistada. Seda ei saa kuidagi mõistlikuks pidada."
Eestit puudutas kõige enam vaidlus 2012. aasta kilu ja räime püügiõiguste üle. Kalandusvoliniku esialgse ettepaneku kohaselt oleks kilu püügiõigust 2012. aastal vähendatud 26%, Läänemere avaosa räime püügiõigust 32%, Liivi lahe räime puhul 21%. Läbirääkimiste järel oli eesistuja kompromissettepanek vähendada kilu püügiõigust 22%, avaosa räime püügiõigust 27% ja Liivi lahe räime püügiõigust 16%. See ettepanek võeti kalandusnõukogus ka vastu. Eesti seisukoht oli et, 2015. aasta eesmärgiks seatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks peaksime 2012. aastal vähendama püügivõimalusi 15%.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 22.10.2011 pressiteade |
