Seeder ütles, et manifestis lepiksid erinevad osapooled nagu ministeeriumid, tootjad, töötlejad, kokad ja teised kokku ühisosas, seaksid pikaajalised eesmärgid ja korraldaksid koostöö rahastamise. Muuhulgas saaks manifestis ministri sõnul määratleda täpsemalt Eesti toidu kuvandi, luua ühtsema kommunikatsioonikorralduse ja soodustada ka märgi „Eesti toit” kasutamist.

Seeder märkis, et eeskujuks tasub võtta viit riiki ühendava Põhjala toidu manifesti, kus rõhutatakse heaperemehelikku ja säästvat tootmist, Põhjamaade toiduainete laialdasemat kasutamist ja koostööd tarbijate, tootjate, spetsialistide ja ametivõimude vahel. Kuigi Eesti tarbija on uuringute põhjal seni ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, tasub Seedri sõnul siiski Eesti toidusektoriga pidevalt tegeleda, kuna uuringud näitavad, et Eesti inimeste huvi Eesti toidu märkide vastu on kahanenud. Ta lisas, et määravaks on saanud rahakott ja elatustasemest sõltub ka inimeste suhtumine Eesti toidusse.

„Kui meile pakutakse hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest, siis hinnatundlikum ostja kipub ikka odavamat toitu eelistama,” tõdes Seeder.
Ka ei pruugi välismaine toit olla Seedri sõnul kõige tervislikum ja samuti on sel puudu omad lisaväärtused: kodumaine tootja pole anonüümne, me teame ja tunneme teda, samuti jäävad töö ja maksud kodumaale. „Me tahame, et tarbija need lisaväärtused ära tunneks.”

Põllumajandusministeeriumi sihiks on muude valdkondade edendamise kõrval tõsta tarbijate teadlikkust toiduohutusest, kvaliteedist, tervislikust toitumisest. Tarbija suurem teadlikkus eelpool mainitud valdkondadest mõjutab läbi nõudluse ka tootjaid.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 17.10.2011 pressiteade