Kulunud lülivahekettaid saab loodetavasti juba lähiaegadel asendada elavatest rakkudest kasvatatud diskidega, usuvad Cornelli ülikooli uurijad.
Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks.
Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude.
Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda.
Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu.
Praegu saab selliste selgroomurede korral abi valuvaigistitest ja ravivõimlemisest.
Raskematel juhtudel opereeritakse vigast lülivaheketast, kuid see halvendab selja liikuvust.
Proovitud on kasutada kunstlikke, metallist või plastist diske, kuid ka need ei taasta täielikult selja endist liikuvust.
Samuti võivad kunstmaterjalist kettad ära kuluda ning vajada väljavahetamist.
Lawrence Bonassari juhitud Cornelli ülikooli uurimisrühm lõi kunstiliku lülivaheketta, mille ehitus matkis päris diski – sisemuses olevat geeljat massi ümbritsesid kollageenikiud.
Nii geelile kui kollageenile lisasid teadlased roti selgroost pärinevaid rakke.
Rakud kasvasid kaks nädalat ja seejärel siirdas Bonassar diski roti selgroo sabaosasse.
Uus vaheketas sobitus olemasolevate kudedega. Kuue kuu jooksul ei näidanud see üles mingeid kulumise ega äratõukereaktsiooni märke.
Samuti lasi kunstlik disk rotil kenasti liikuda.
Järgmiseks soovivad Cornelli uurijad luua lülivaheketta inimesele.
Inimese disk on roti omast tunduvalt suurem, praegu pole teada, kui kaua aega selle kasvatamine aega võib võtta.
Samuti kardavad teadlased võimalikku äratõukereaktsiooni.
Selle vastu saab abi, kui algmaterjalina on võimalik kasutada inimeselt endalt pärinevaid tüvirakke.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Loe edasi...
Allikas: Novaator.ee
