2.-3. augustini toimub Pihkvas Eesti Vene valitsustevahelise piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni 14. istung, kus arutatakse Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandust ja veekogude ökoloogilist seisundit, seireprogrammide käiku ja Narva veehoidlaga seotud küsimusi.
„Hea on tõdeda, et piirkonna veemajandus on stabiilne, ka veekogude seisund pole oluliselt muutunud, kuid tähelepanu tuleb pöörata lähiaastatel tekkida võivatele muutustele,” märkis Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. “Tänavuse aasta mõnevõrra erandlikud tingimused, nagu näiteks kõrge veetase, kõrge vee- ja õhutemperatuur ning intensiivne päikesekiirgus näitavad, et välistegurid võivad hakata veekogude seisundit senisest rohkem mõjutama,” täpsustas Liiv.
Istungi päevakorras arutatakse Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandusega seonduvat ja analüüsitakse veekogude ökoloogilist seisundit, toimub ka vastastikune infovahetus veemajanduskavade väljatöötamise ja nende täitmise käigust ning seire ja teadusuuringute seisust.
Tavapärasest rohkem arutatakse Narva veehoidlaga seonduvat, sest nii seniste veemajandusprobleemide kui ka uute lahendamine sel veekogul nõuab oluliselt paremat reguleerimist. Näiteks tuleb juttu Narva jõe äravoolu kasutamisest Narva vana sängi osaliseks veestamiseks ning sellega looduslike kalakoelmute taastamiseks.
Täpsustatakse ka mitmete seniste tegevuste korda seires kasutatavate analüüsimeetodite, seireandmete vahetuse, hüdroloogiliste andmete vahetuse ja prognooside saamise osas Vene poolelt, samuti ohuolukordadest teavitamise korda, mis on eriti oluline Narva veehoidla puhul.
Eesti delegatsiooni juhib komisjoni kaasesimees Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, Venemaa Föderatsiooni delegatsiooni komisjoni kaasesimees Föderaalse Veeressursside Agentuuri juht Marina Seliverstova. Delegatsioonide koosseisus on Eesti ja Venemaa loodepiirkonna juhtivad veemajandusametnikud, energiaettevõtete, piirivalve ja välisteenistuste esindajad.
Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 01.08.2011 pressiteade
|
