Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei ole rahul Euroopa Komisjoni EL eelarvekavaga aastateks 2014-2020. Avaldatud eelarve ettepanek on vastuolus komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem õiglasemaks. Komisjoni teatisest selgub, et liikmesriikide põllumeeste toetustasemete ühtlustamisele tahetakse kehtestada järjekordne üleminekuaeg.
Eesti põllumeeste ja toidusektori jaoks on õiglased põllumajandustoetused kriitilise tähtsusega, kuna just sellest sõltub meie tootjate konkurentsivõime EL ühisturul. “Tuletame meelde, et oleme läbimas 2004. aastast kestvat üleminekuaega, mil meie põllumeeste toetused algasid väga madalalt tasemelt ja jäävad ka käesoleva perioodi lõpuks 2013. aastal ligi kolm korda väiksemaks EL keskmisest,” selgitas EPKK juhataja Roomet Sõrmus. “Veel üks seitsmeaastane üleminekuperiood annaks valusa hoobi Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele.
Rahulolematust põhjustab ka teatises väljapakutud toetustasemete lähenemise üliaeglane tempo, mille kohaselt ei jõua Eesti toetustase ka 2020. aastaks 90%ni EL keskmisest,“ lisas Sõrmus. Põllumajandus-Kaubanduskoda on ka varem väljendanud seisukohta, et suured erinevused põllumajandustoetuste tasemetes on peamiseks põhjuseks, miks Eesti on jätkuvalt olulises sõltuvuses imporditud toiduainetest.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhib lisaks suurele lõhele toetustasemetes tähelepanu ka toetusskeemide märkimisväärsele varieeruvusele liikmesriigiti. Mitmetes vanades liikmesriikides moodustavad EL eelarvest makstavad otsetoetused üle 90% ja riikide poolt kaasfinantseeritavad maaelutoetused alla 10% toetuste kogusummast. Eesti puhul makstakse samas umbes pool ühise põllumajanduspoliitika kogueelarvest otsetoetustena ja teine pool läbi maaelu arengukava erinevate meetmete. Maaelutoetuste saajate ring on põllumeestest palju laiem, nende taotlemine otsetoetustest tunduvalt keerulisem ja aeganõudvam. Seegi tekitab ebavõrdset konkurentsi liikmesriikide tootjate vahel. Paraku ei paista eelarveettepanekus ka selles küsimuses olukorra märkimisväärset paranemist.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on seisukohal, et Eesti otsetoetused peaksid uuel perioodil moodustama vähemalt 80% Euroopa Liidu keskmisest ja üleminekuaeg selle tasemeni jõudmiseks ei tohiks ületada kahte aastat. Eesti põllumehed peavad uuel eelarveperioodil tootmise säilitamiseks ja moderniseerimiseks palju investeerima.
Näiteks piimatootmises on käesoleval perioodil suudetud uuendada vaid ca pooled loomakohad, investeeringuid noorkarjalautadesse on tehtud minimaalselt. Samuti saab tootmise stabiilsust tagada põllumajandusmaa olemasolu – paraku on finantsvahendite nappuse tõttu üle poole põllumeeste poolt kasutatavatest maadest senini rendimaad. Põllumajandusmaa kasutuses hoidmiseks on aga vajalikud mahukad tööd maaparandussüsteemide uuendamiseks. Uus eelarveperiood toob ka uusi väljakutseid (täiendavad keskkonnanõuded, kliimaeesmärgid jms), millega toimetulemine nõuab lisaraha.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 11.07.2011 pressiteade
