Möödunud nädalal toimus Genfis piiriülese keskkonnamõju hindamise
konventsiooni (nn Espoo konventsioon) osaliste viies koosolek ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli esimene koosolek.
Koosolekutel osalenud delegatsioonid rõhutasid riikidevahelise koostöö
olulisust.

Espoo konventsiooni näol on tegemist rahvusvaheliselt väga vajaliku ja
edukalt ellurakendatava leppega, milles on määratud põhimõtted, kuidas
toimub päritoluriigi ning mõjutatud riigi vaheline suhtlemine nii
olulises küsimuses nagu seda on piiriülese keskkonnamõjuga seonduv.

Ka keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli näol on tegu
rahvusvaheliselt olulise keskkonnakaitselise meetmega.

“Koosolekutel jäi kõlama see, et erinevate regioonide riigid
tähtsustavad järjest enam strateegiliste planeerimisdokumentide
rakendamisega kaasneva mõju hindamist keskkonnale,” ütles Eesti
delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt Olavi
Tammemäe. “Ainult riikide koostöös saamegi tagada rahvusvaheliselt
tõhusa keskkonnakaitse.”

Espoo konventsiooni rakendamine toimub eelkõige naaberriikide vahel,
mida laiemas kontekstis võib käsitleda ka regionaalse koostööna
eesmärgiga tagada toimiv keskkonnakaitse. „Näiteks Eestil on eraldi
kahepoolsed piiriülest keskkonnamõju hindamist käsitlevad kokkulepped
Läti ja Soomega,“ lisas Tammemäe.

Näiteks on Eesti osalenud Soome uue tuumaelektrijaama ja teiste
naaberriikide tuumaenergiaalaste projektide piiriülese keskkonnamõju
hindamises.

Espoo konventsioon jõustus 1997. aastal, keskkonnamõju strateegilise
hindamise protokoll 2010. aastal. Praegu on konventsiooniosalisi 45 ning
protokolliosalisi 23, Eesti on ühinenud mõlema rahvusvahelise
kokkuleppega. “Mitmed koosolekul osalenud delegatsioonid rõhutasid, et
ka nende riigis kavatsetakse protokoll lähiajal ratifitseerida,” märkis
Tammemäe.

Konventsiooniosaliste eelmise (2008. a Bukarestis) ja tänavuse
koosoleku vahelise perioodi kõige olulisema sündmusena märgiti
deklaratsiooniga ära keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli
jõustumist. Lisaks võeti koosolekutel vastu mitmeid otsuseid, mis
käsitlevad eelkõige eelmist konventsiooni rakendamise tööperioodi
ning järgnevat konventsiooni ja protokolli rakendamise tööperioodi.
Üheks olulisemaks neist võib lugeda uut tööplaani.

Järgmisel tööperioodil aastatel 2011–2014 on Eesti üks konventsiooni
Läänemere piirkonna juhtriike. Järgmine osaliste koosolek toimub
2014. a kevadel Ukrainas.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 27.06.2011 pressiteade