Läänemeremaade bioenergeetikaga tegelevad esindajad kogunesid 7. oktoobril Tallinna rahvusvahelisele konverentsile “Põllumajandusroll energiamaastikul”, et arutada valdkonnaga seotud teemasid. Konverentsi korraldasid omavahelises koostöös Eesti, Mecklenburg-Vorpommerni ja Saksichsen-Anhalti põllumajandusministeeriumid. Saja osavõtja hulgas olid peale korraldavate riikide esindajate ametnikud, teadlased ja ettevõtjad Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Poolast ning Taanist. Kohal olid ka esindajad Euroopa Komisjonist ning ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioonist (FAO). Konverentsil arutati kahte teemat: põllumajanduslikult kultiveeritavad energiaallikad ning põllumajandustootmise jäätmed kui energiaallikad.

Prof Raivo Vilu (Tallinna Tehnikaülikool) sissejuhatav ettekanne kirjeldas energiapoliitikat üldiselt. Seejuures keskendus prof Vilu põhilise joonena süsiniku tootmise ja neeldumise tasakaalule Eestis, rõhutades eriti süsiniku bilansi pidamise olulisust ning põllumajanduse kui süsiniku siduja rolli. Samuti tõi prof. Vilu oma ettekandes esile taastuvate energiaallikate kasutamise hädavajalikkust. Ettekandes toodud arvutuste kohaselt suudaks Eesti katta terve oma energiavajaduse (10 TWh/a) bioenergeetilisest kütusest (taimne biomass, biogaas ja jäätmed).

Põllumajanduslikult kultiveeritavate energiaallikate käsitlemisel ilmnes, et kõik riigid püüdlevad Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud taastuvate energiaallikate kasutamise määra poole, ent siiani erinevate ajapiiride ja tulemuslikkusega. 2003. a ulatus taastuvate energiaallikate kasutamise maht Saksamaal 10%-ni, olles samal ajal Eestis kõigest 0,5%. Mitmed kohalolnud riigid (nt Taani, Läti) andsid ülevaate erinevate poliitiliste instrumentide rakendamisest bioenergeetika kasutamise tõhustamiseks: näiteks maksusoodustused, investeeringutoetused, starditoetused, nõustamisteenused jne. Samuti on mitme riigi (nt Rootsi, Soome) põllumajandusministeeriumite juurde loodud eraldi komiteed eesmärgiga töötada välja bioenergia kasutamise tegevuskavad. Eri riigid on biokütuse tootmisel keskendunud erinevatele taimedele.

Ka biogaasi kasutusega seotud tulemused on seni olnud üsna erinevad. Kõige intensiivsemalt kasutatakse biogaasi Saksamaal ning Taanis, samas kui Balti riikides on selle tootmisala arendamine alles lapsekingades. Biogaasi tootmisega seotud fundamentaalseid uurimistöid viiakse läbi ainult riikides, kus selleks on olemas piisav inimressurss ja rahalised vahendid (Saksamaa). Väiksemate riikide võimaluseks on ühineda suurematega koostööprojektide raames.

Rahvusvaheliste koostööprojektidega seonduvalt teavitas ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) esindaja algatusest luua Kagu-Euroopa bioenergeetika kasutamise informatsioonivõrk. Euroopa kirdeosas võiks luua sarnase võrgu, kui selle vastu on piisavalt huvi.

Osavõtjad olid konverentsiga rahul ning arvasid, et taolisi üritusi võiks korraldada ka edaspidi. Mecklenburg-Vorpommern kaalub võimalust korraldada tuleval aastal jätkukonverents. Sektori kiire arengu jälgimine on kasulik, sest siiani on biogaasi kasutamisega seotud teavet ning statistikat vähe avaldatud. Samuti kerkis üles mõte tuua kokku suurfarmide juhid ja omanikud ning arutada nendega biogaasi kasutamist.

Konverentsist osavõtjad külastasid õppereisil loomsete jäätmete käitlemise tehast ja veepuhastusjaama Väike-Maarjas. Võhmuta farmis arenes arutelu selle üle, kuidas saaks suurfarmide sõnnikust toota biogaasi ning selle kaasabil varustada põllumajandusettevõtet ja ümbritsevaid asulaid kütte ja elektriga. Külastati Pääsküla prügimäel asuvat üht vähestest funktsioneerivatest biogaasi tootmise jaamadest Eestis ning leiti, et tulevikus võib sarnast tehnoloogiat edukalt kasutada biogaasi tootmiseks ka puhtalt põllumajandusele spetsialiseerunud ettevõtetes.

Konverentsi raames korraldati ka pressikonverents, sest arutatu põhjal sooviti avalikkust veenda põllumajanduse osatähtsusest energiatootmises ning võimalusest kasutada jäätmeid bioloogiliselt puhtal ja efektiivsel viisil.
Meedia huvi pressikonverentsi vastu oli tagasihoidlik. Avalikkusel jaoks on seega ilmselt tarvis rohkem informatsiooni, et teadvustada probleemi ja tõsta huvi antud küsimustes.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 14.10.2005 pressiteade