Majandus ja tehnoloogia on arenenud kiiremini kui optimistlikumadki analüütikud ennustada julgesid. Stabiilse majandusarengu jätkuks ja keskkonna säilitamiseks seisab meie ees uus ülesanne – arendada välja taastuvenergeetika potentsiaal.

Paberkandja põhiselt infoedastuselt üleminek info elektroonsele jaotamisele nõudis hiigelsuuri investeeringuid riigilt, sideettevõtetelt ja tarbijatelt. Ometi toimus see suhteliselt lühikese aja jooksul.  Paralleelselt saame eeldada, et üleminek säästlikele ja taastuval energial baseeruvatele energiakandjatele toimub tänu tehnoloogia kiirele arengule varem, kui me seda loota oskame.

Positiivsed tegurid, mis eeldatavalt tagavad Eestis taastuvenergeetika arengu:

-          vaba maaressurss energeetiliste kultuuride põllumajanduslikuks tootmiseks;

-          teadlaste, investorite ja töötlejate, põllumeeste tõsine huvi;

-          tarbijate ootus odavama ja keskkonnasäästliku energia hankimiseks;

-          reaalne majanduslik surve tõusvate fossiilenergiakandjate hindade näol (mis iseenesest on parim katalüsaator, käivitamaks alternatiivide otsimise ja leidmise);

-          kõigi huvi tagada energia varustuskindlus, hinnastabiilsus ja sõltumatus;

-          sisemajanduse kogutoodangu kasv;

-          positiivne mõju kaubandusbilansile.

Erinevate analüütikute seisukohad fossiilsete energiakandjate piisavusest paraku ei kattu. Meil ei tea, kas uute maardlate efektiivsem kasutuselevõtt katab kasvava tarbimise või mitte. Samas on analüütikud üsna üheselt seisukohal, et fossiilse energia hind enam ei lange. See võib küll juhtuda eeldusel, et toodetava taastuvenergia osakaal ületab fossiilenergia defitsiidi, kuid samas ei pea kartma, et taastuvenergeetikasse investeeritud vahendid kaotaksid oma tulususe. Alles jäävad ikkagi sellised taastuvenergia kasuks rääkivad argumendid nagu positiivne kaubandusbilanss, SKT kasv, energia varustuskindlus ja –sõltumatus ning keskkonnasääst.

EL ühise põllumajanduspoliitika reformi üheks eesmärgiks oli selle läbipaistvamaks ja maksumaksjale vastuvõetavamaks muutmine. Suurem tähelepanu nö rohelisele avalikule teenusele-  tagada maaelu ja keskkonna säästlik areng. Võimalus toota keskkonnasäästlikult tegelikku nõudlust omavat toodangut, nagu energiakultuurid, on positiivne lahend ühiskonnale tervikuna.

Lähi- ja kesk-pikas perspektiivis näevad Euroopa Komisjoni uuringud peamise taastuvenergeetika toormena biomassi. See on positiivne sõnum nii põllumajandusele kui metsandusele. Eesti jaoks on oluline tagada selle potentsiaali realiseerimine läbi innovatsiooni ja tehnosiirde  kaasaegsete, efektiivsete ja paindlike bioenergia tootmistehnoloogiate kasutuselevõtuga.

Arvestades meie riigi väiksust ja inimressursside piiratust on taastuvenergeetika koordineeritud planeerimine pisut veninud ja me oleme seni oma naaberriikides saavutatust mõnevõrra maas. Hoolimata sellest saame anda ka lühikese ülevaate sellest, mida Eestis taastuvenergeetika edendamiseks seni on tehtud:

-          ÜPP raames toetatakse energeetiliste põllukultuuride kasvatamist;

-          kiirelt areneb energiavõsa kasvatamine (2004 – 10ha, 2005 – 50ha);

-          esimest aastat proovitakse kasvatada kanepit energiakultuurina;

-          toetatakse asjakohast teadus- ja arendustegevust;

-          koostatud on riiklik kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava aastani 2015, mis näeb ette vajalike meetmete planeerimise;

-          koostatud on transpordi arengukava, mis näeb ette biokütuste kasutuse edendamist, eriti ühistranspordi sektoris;

-          oleme sätestanud siseriikliku indikatiivse biokütuse osakaalu transportkütuste turul (2% aastaks 2006 1. jaanuar);

-          biokütustele on kehtestatud aktsiisivabastus;

-          väljastatud esimene biokütuse tootmise ja aktsiisilao luba biodiislit tootvale ettevõttele, menetluses on veel viie ettevõtte taotlused;

-          rajamisel on mitu biodiisli ja bioetanooli tehast;

-          kehtestatud on vedelkütuste kvaliteedinõuded (s.h biodiislile) ja rakendatud tõhus kvaliteedi järelevalvesüsteem kütuste turustamisel;

-          arvestatavas mahus toodetakse puiduhakkel baseeruvat soojuseenergiat, millest suur osa ka eksporditakse;

-          piiratud mahus arendatakse hüdro- ja tuuleenergia tootmist (takistavad looduslikud ja tehnilised võimalused);

-          5 ministeeriumi (MKM; PM, KKM, RhM ja THM) koostavad riikliku taastuvenergeetika arengukava, mis koordineerib regulatiivsed, fiskaal-majanduslikud ja informatsioonilised meetmed ühenduse püstitatud eesmärkide saavutamiseks:

• valitakse sobivad kütuseliigid, mille tootmise edendamist toetatakse;
• planeeritakse täiendused juriidilisele regulatsioonile;
• planeeritakse vajalike statistiliste andmete kogumine;
• koostatakse riiklik tellimus ning planeeritakse toetused teadus- ja arendustegevuseks, eriti kaasaegsete kulutasuvate energiatootmistehnoloogiate kasutuselevõtuks;
• planeeritakse fiskaalpoliitilised meetmed, s.h meetmed investeeringute soodustamiseks ja investeeringutoetusteks;
• planeeritakse tooraine ja kütuste turustamiseks vajalikud täiendavad kvaliteedistandardid;
• planeeritakse meetmed teavitustegevuseks;
• planeeritakse meetmed taastuvkütuste kasutuselevõtuks ühistranspordi ettevõtetes.

Seni on Eestis taastuvenergeetika arengut takistanud:

-          väga piiratud ametnike ressurss;

-          informatsiooni uputus ja samas vajaliku adekvaatse info puudus;

-          kättesaadava info töötlemise vähene võime;

-          seni ei ole planeeritud asjaomase statistilise info ühtset kogumist;

-          teadusele selge riikliku tellimuse puudumine ja koordineerimatus;

-          ebapiisav koostöö kõigi osapoolte vahel.

Nende puuduste lahendamine on meie esmane prioriteet. Taastuvenergeetika väljaarendamine eeldab suuremahulisi, pikaajalisi investeeringuid. Nende tagamiseks peab riigil olema pikaajaline ja stabiilne poliitika. Täna olemegi teid siia kutsunud et õppida teie kogemustest ja luua kasulikke kontakte vastastikuse nõuandmise eesmärgil.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 14.10.2005 pressiteade