Bioloogid soovivad jälile saada mesilaste ülemaailmsele massilisele suremise põhjusele. Põhjuse paljastamiseks saab iga mesilane selja peale mikrokiibi, mis kaardistab mesilase elutegevuse.

Mikrokiibistamine algab mesilaste suitsuga tuimestamisest, mis teeb mesilased aeglasemaks, lihtsustab kärjeraami laboratooriumisse toomist ja mesilastega tegelemist. Laboratooriumis võetakse mesilased ükshaaval raamilt maha ja pannakse spetsiaalsetesse kambritesse, kus iga mesilase seljale pannakse liimitilk ja sellele asetatakse kiip. Mesilased kolitakse spetsiaalsetesse tarudesse, mille sissekäikudel on skannerid. Skannerid registreerivad mesilaste sisse- ja väljalennud ning äraolekute ajad nende igapäevatoimetuste käigus.

Tehnika võimaldab mesilasi mitmesugustel viisidel mõjutada. Jälgitakse ka mesilaste pestitsiididega kokkupuutumise mõju. Teadlased on saanud kinnitust, et isegi väikeste mürgikogustega kokkupuutumisel on mesilastel palju raskem leida tagasiteed oma tarusse. Teadlased loodavad saada selgust selles, kas pestitsiidid on  peamised faktorid mesilaste massisurmas. Süüdi võivad olla veel kahjurid ja haigused, röövloomad, kliimamuutused, vähenev taimede bioloogiline mitmekesisus, mobiiltelefonid...

Mesilaste populatsioonid  kahanevad terves maailmas murettekitava kiirusega. See mõjutab meetootmist ja põllukultuuride tolmeldamist. Meemesilane on teeninud inimest palju aastaid. Loodetavasti saavad teadlased mesilaste uuringute tulemusena nüüd nende hävimisohus liigikaaslasi aidata.

Refereering ajakirjast „Imeline Teadus“ nr. 6, L. Keba