Keskkonnatasu ehk loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu seaduse eelnõu läbis Riigikogus edukalt esimese lugemise. Keskkonnatasude määrade täpsem ja kompleksne käsitlemine toob kaasa senisest märksa olulisema motivatsiooni looduskeskkonna edasiseks säästmiseks.
Eestis on keskkonnatasud kasutusel alates 1991. aastast. Õiguslike regulatsioonide paljusus, erinevus ja puudulikkus on tekitanud ettevõtjatele probleeme, toonud kaasa arusaamatusi ja ebakindlust ning raskendanud keskkonnatasudega seotud asutuste tööd.
Keskkonnatasude seaduse eelnõu käsitleb Eestis loodusvarade ja keskkonnakaitsega seotud tasusid kompleksselt. Seaduse rakendamisel tuleb keskkonnatasu maksjal lähtuda vaid ühest põhidokumendist, millega on kehtestatud kõik keskkonnatasude arvestamise ja maksmisega seotud reeglid.
"Nüüdseks on Eesti majandus juba piisavalt stabiliseerunud selleks, et mitte enam areneda keskkonna arvel. Oleme valmis liituma Euroopas täielikult kanda kinnitanud ökomaksureformi ideega ja leiame, et on viimane aeg hakata keskkonda ja loodusvarasid enam väärtustama." selgitas keskkonnaminister Villu Reiljan.
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ökomaksureformi põhimõtetest on keskkonnatasude seadus selge signaal: riigi edasine areng peab toimuma loodust säästvas suunas.
Lisainfo: Eva Kraav, Keskkonnaministeeriumi keskkonnaökonoomika ja kontrolli nõunik, tel 626 2807.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 13.10.2005 pressiteade.
|
