Äsja lõppes üheksa suurt keskkonnaprojekti kogumaksumusega 5,3 miljonit eurot, mis hõlmasid Eesti looduskaitset, veemajandust, välisõhku ja taastuvenergeetikat.

Projekte rahastasid Norra, Island ja Liechtenstein Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide kaudu. Toetuse eesmärgiks on aidata vähendada riikidevahelisi sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi.

“Need keskkonnaprojektid on hea näide riikidevahelisest koostööst kogu Euroopa looduse kaitseks, sest kui asjad lähevad Eestis paremaks, mõjutab see teisigi riike,” ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt Allan Gromov. “Näiteks on meil nüüd tänu projekti käigus loodud elurikkuse andmebaasile üksikasjalikum ülevaade oma loodusväärtustest; põhjalikud avamereuuringud võimaldavad korraldada Läänemere elupaikade tõhusamat kaitset; rekonstrueeritud Lihula katlamaja põletab nüüd ka heina, põhku, pilliroogu ja puidujäätmeid, mis omakorda vähendab õhusaastet,” loetles Gromov.

Abiraha toel valmis ka Ida-Virumaa põhjavee seiresüsteem ja korraldati sealsetel Natura hoiualadel elupaikade kaitset; viidi lõpule meie soode inventuur; uuriti kasvuhoonegaaside emissioone Eesti põllumajandusmaastikes; soetati AS Ecometali akude ümberkäitlemise tehasele uus tehnoloogia; täiustati AS Kunda Nordic Tsement tsemendipöördahjude tehnoloogiat, et seal saaks põletada tahkeid jäätmeid.

„Me oleme rõõmsad, et saime kaasa aidata väga ulatuslike keskkonnaprojektide teostamisele Eestis – nii suurtele kui ka väiksematele, mida viisid ellu valitsusvälised organisatsioonid,” ütles Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad. „Keskkonnakaitset ja kliimateemat peab Norra valitsus oluliseks ning need olid prioriteetsed valdkonnad ka Norra ja EMP finantsmehhanismide esimesel perioodil.“

Suursaadik tunnustas Eestit finantsmehhanismide suurepärase elluviimise eest ning nüüd oodatakse uut perioodi, mille üle läbirääkimised juba käivad.

Norra ja EMP finantsmehhanismide esimene periood algas 2004. aastal, taotlusvoor kuulutati välja 2006. ja projektid hakkasid käivituma 2007. aastal. Eestile eraldati kahe finantsmehhanismi raames 32,7 miljonit eurot, millest keskkonnasektorisse suunati 5,3 miljonit eurot.