Tere tulemast ja head uut aastat! Nii võiksid aiaärid maikuus soovida kõigile aednikele. Käes on tipphooaeg ja kõik riiulid kaupa täis. Kuhu siis sammud seada, kas kõige lähemasse, kõige suuremasse, kõige odavamasse või kõige targemasse taimeärisse?
Igal äril on oma plussid ja miinused. Neid tuleb vaid teada, et osata targalt valida ja minna õigesse müügikohta. Möödunud sügisel käisid äride taimevaliku ja seisukorraga tutvumas neli spetsialisti: dendroloog Aino Aaspõllu, Nurga puukooli omanikud Külli ja Rudolf Pehter ning portaali aiandus.ee pidaja aiandusagronoom Väino Eskla. Nad vaatasid üle terve rea taimemüügikohti. Millised olid tähelepanekud?
1.Suured kaubamajad teevad aeg-ajalt suuri allahindlusi ja sealt võib saada taimi seetõttu odavalt. Kuna kaubamajad on suured, spetsiaalse aiandusharidusega töötajaid vähe ja taimed elusorganismid, kelle eest peab pidevalt hoolitsema, võib seal tulla ette olukordi, kus taimed ei tunne end väga hästi, on haiged või kahjuritega. Samuti võib juhtuda, et kui ise taime ei tunne, ostad sellise, mis meie kliimas talve üle ei ela. Talveõrnuse eest hoiatavaid silte juures pole. Siiski, kui ostja on tark ja teab, mida tahab, saab sealt taime soodsalt kätte.
2.Aianduskeskustes on valik suurem kui kaubamajades ning müüjatelt saab üksikasjalikumat infot nii taimede kui ka kasvutingimuste kohta. Paljude taimede kõrval on pikem kirjeldus taime vajadustest ning istikud on müügiplatsil kasvunõuete järgi paremini grupeeritud. Kui aga müüjalt konkreetse taime kohta nõu küsima ei lähe, võib ka aianduskeskusest mõne haiguse kaasa saada, sest kassapidaja istikuid ju üle ei kontrolli. Ka aianduskeskused teevad hooajataimedele allahindlusi ning müügikampaaniaid.
3.Kõige asjalikumat nõu saab istikuäri omanikult, kes ise taimi kasvatab. Sealne taimevalik on suurte poodide omast erinev ja kogenud taimekasvataja jaoks ehk ka huvitavam. Siiski võib sealt ehk veelgi rohkem leida selliseid taimi, mis on meie kliimas kaheldava vastupidavusega või nõuavad erihoolitsust, kuid ise taimi kasvatavad istikuäri omanikud informeerivad sellest ostjat. Samas on istikuärid spetsialiseerunud enamasti vaid mõnele taimerühmale, näiteks viljapuudele, marjapõõsastele, teatud püsikutele jne. Seetõttu tuleb iga taime saamiseks pikk maa maha sõita, mis teeb taime hinna kalliks. Suuri allahindlusi sealt enamasti ei leia, õnne korral võib lahke omanik mõne taime lisaks kinkida ja oskab taime kohta palju infot jagada.
Tähelepanekud, müügikohti nimetamata.
Rudolf Pehter: See on lubamatu, et ebaküpressi müüakse hekiks! Hõbedased ‘Columnarised’ seisavad kõrvu rivis hekitaimede ‘Brabanti’ ja ‘Smaragdiga’. Ka müüja lubas lahkelt taimi hekiks istutada. Meil Eestis ei saa see taim aga kindlasti hekina hakkama, kuna vajab igakevadist katmist päikese eest ja on lisaks külmatundlik. Seda kalifornia ebaküpressi võib istutada vaid üksiku taimena kuskile varju.
Aino Aaspõllu: Maasikataimed pottides on väga kuivad ja närbunud moega, samas kõrval laual ujuvad aga hall-aruheina potid poolenisti vees, kuigi taim on mõeldud kiviktaimlasse ega talu põrmugi liigniiskust. Nii võib juhtuda, et ostate taime, mille juured on juba poes mädanema hakanud.
Väino Eskla: Hea on, kui kaupluses leidub müüja, kes oskab hinnata viljapuude võra kuju ja ostjale parimat puud soovitada. Kui sellist müüjat pole, tuleb ise teadja olla ja tüüpilisemad vead ära näha, et siis otsustada, kas osta istik ja hakata kodus vigu parandama või jätta puu ostmata. Õunapuu ostad ju endale terveks eluks, mistõttu on õigel lõikusel istikueas suur tähtsus.
Nägime puid, millel oli näiteks kaks juhtoksa või oksad vale nurga all või oli jäetud külge pookealusele kasvanud oksad. Viimased tuleks kodus ära lõigata. Kui need kasvama jäävad, kasvab jõuline pookealus üle ja pooge hävib ehk sort läheb kaotsi. Ploomipuule kasvavad näiteks hoopis alõtšad.
Kampaaniahinnad on suurtes poodides teinekord väga head, kuid kampaaniataimi on tark osta soodusmüügi alguses, kui poodi on saabunud värsked taimed.
Rudolf Pehter: Tüvele poogitud luudpõõsast ‘Golden Tears’ võiks meil Eestis nimetada suvelilleks, sest talve ta vastu ei pea. Oleks siis veel maapinnal kasvav taim, mis jääb lume alla. Tüve otsas trooniv põõsas hukkub aga enamasti juba esimesel talvel. Ja 595 krooni (38 eurot) ongi vastu taevast läinud. Selle taime juures peaks olema silt: “Ettevaatust – talvel keldrisse!” Siin on aga juures vaid silt: “Dekoratiivne rikkaliku ja pikaajalise õitsemise tõttu.”
Väino Eskla: Kuigi siin kõigi ploomiistikute lehed näevad värvilt sarnased, ei pruugi kogenematu ostja märgatagi, et puu on haige, sest lehed ei ole ju kuivanud, vaid siiski rohelised, mis siis, et kerge hõbedase läikega. Kui selline ploom endale koju osta, on see teiste koduaia ploomide hukatus. See taim on nakatunud hõbelehisusse. Mõne aja pärast muutuvad lehed pruunilaiguliseks ja närbuvad. Kuna tegemist on viirushaigusega, siis puudub selle vastu ka ravi. Nagu inimesed, peab ka puu viirusega ise toime tulema. Hõbelehisus lööb tugevamalt välja, kui taimel on liiga kuiv, kitsas või vähe toitu.
Aino Aaspõllu: Selle õunapuuistiku juured on lausa mullast väljas. Kui inimene teeb nüüd nii, nagu talle on õpetatud – istik tuleb istutada koduaeda samale sügavusele, nagu ta on olnud istikupotis –, siis jääb taim põdema, sest pookekoht on siin 10–12 cm potist väljas. Kõige kindlam istutusreegel on: pookekoht peab jääma pärast istutamist ja mulla vajumist mullapiirile.
Väino Eskla: Satikavabu taimi ei saa nõuda kelleltki – kahjurid on liikuvad ja neid on nii poetaimedel kui ka koduaias. Neil roosidel on aga peal lausa suured võrgud, kus elutsevad mõnuga kedriklestad. Seega soovitus: kontrolli ostetavad taimed üle!
Rudolf Pehter: Kui kuivanud lehtpuu jäetakse ostmata, siis igihalja okaspuu valikul ei pruugi surnud taime äratundmine asjatundmatule inimesele lihtne olla. Parempoolne harilik elupuu ‘Danica’ on tegelikult täiesti surnud taim, olgugi et veel roheline. Kogenud aiapidaja tunneb elujõulise taime peale värvierinevuse ära ka katsumise järgi – surnud elupuu on pehme ja lötsakas, elus taim tugevate okastega. Ilmselt on mõned neist taimedest vahepeal läbi kuivanud. Kui selline taim aeda istutada, on ta seal veel 2–3 nädalat roheline, kuid siis äkki on pruun.
Rudolf Pehter: Elupuud ‘Smaragd’ olid müügil väga hea hinnaga. 390 krooni asemel sai üle meetrise hekipuu sügisel vaid 195 krooni eest. Samas on nii suurte istikute kohta taimel väga väike mullapall. Pood peab selliste istikute kastmisega väga hoolas olema, sest mullapall võib kiiresti läbi kuivada. Nende istikute juured olid aga ilusti läbimärjad ning asjatundjad võivad neid seetõttu ka soovitada.
Aino Aaspõllu: Laulusalm ütleb: “Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal...”
Aga müügis need puud paraku olid ja õuetaimede nime all. Müüja sõnul olid himaalaja ja liibanoni seedrid müüki tulnud õuetaimede nimetuse all. Selge see, et seedrit toataimena ei müüda, kuid meil ei ole selle puuga ka õues midagi teha.
Rudolf Pehter: Kõrval pottides kasvavad tömbiokkalised ebaküpressid, mis vajaksid samuti talveõrnuse eest hoiatavat silti, sest tömbiokkalised on ebaküpressidest kõige külmaõrnemad ja tüvele poogitult suureneb risk talvel hävida veelgi.
Väino Eskla: Kuivamismärkidega lehed võivad olla lihtsalt vanadusest närbunud, kuid võivad viidata ka haigustele. Seetõttu on targem valida taim, mille kõik osad on ilusad – et ei tooks oma aeda näiteks rooside tahmlaiksust või tikrite lehevarisemistõbe.
Allikas:
Kodukiri 2011 mai, tekst: Victoria Parmas |
