Täna, 11. aprillil avas keskkonnaminister Keit Pentus merereostus käsitleva Londoni konventsiooni ja protokolli osapoolte rahvusvahelise teadusgrupi kohtumise.

Eesti valmistab ette ühinemist Londoni konventsiooni ja selle protokolliga, mis käsitleb jäätmete ja muude ainete merreheitmisest põhjustatud reostuse vältimist. Täna alanud nädalase kohtumise käigus soovivad osalejad üle vaadata merereostuse vältimise meetmed, et välja töötada ajakohasemaid juhised, milliseid keskkonnanorme tuleb täita juhul, kui mingite ainete või materjalide merre viimine osutub möödapääsmatuks.

Rahvusvaheline töögrupi kohtumine algas Tallinnas juba eelmisel nädalal, kui arutati merre kaadamise küsimusi.

„Läänemeri oma tundliku ökosüsteemiga kui osa maailmamerest vajab erilist kaitset,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus. „Kõige tõhusamalt saab mere kaitset korraldada kõikide riikidega koostöös,“ märkis ta.

Keskkonnaminister Keit Pentus rõhutas avakõnes, et Eesti on alustanud oma merestrateegia väljatöötamist, mis annab hinnangu meie merealale ja näeb ette abinõud Läänemere kaitseks. „Mida parem ülevaade on meil ja meie naabritel oma merealast, seda tõhusamalt suudame me seda kaitsta,“ täpsustas Pentus. Keskkonnaminister märkis, et need meetmed, mis selle nädala jooksul välja töötatakse, kujunevad kindlasti osaks ka meie merestrateegiast.

Teadusgrupi kohtumisest võtab osa 60 mereteadlast üle maailma, lisaks Läänemere riikide esindajatele on osalejaid Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Brasiiliast, Hiinast, Egiptusest, Lõuna-Aafrikast, Keeniast, Saudi-Araabiast, Koreast, Hollandist jne.

13. novembril 1972. a võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. Tegemist on kaadamist reguleeriva ülemaailmse konventsiooniga, mida muudeti 7. novembril 1996 vastu võetud protokolliga. Protokoll jõustus 24. märtsil  2006 ning kujutab endast tänapäevasemat ja kaadamisest põhjustatud merekeskkonna reostamise vältimise kõikehõlmavamat regulatsiooni, kui Londoni konventsioon seda esialgu oli. Vastavalt protokolli artiklile 23 asendab protokoll Londoni konventsiooni. Protokolli osalisriike on 37, Londoni konventsiooni osalisriike on 86. Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. Protokolliosalised on Rootsi, Taani, Saksamaa. Lisaks Eestile valmistavad protokolliga ühinemist ette Soome ja Leedu.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 11.04.2011 pressiteade

Vahendas L. Keba