Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide osas hiljemalt 15. aprilliks ning noore looduskaitsja märgi kandidaatide osas hiljemalt 25. aprilliks.

„Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel visioon looduskaitsest ning võime oma visiooni ellu viia. Nende tegevus on olnud nähtav ja see on mõjutanud Eesti looduskaitse arengut,“ märkis Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Piret Palm. „Seda tegevust on hinnatud ning tunnustatud looduskaitsemärgi omistamisega,“ täpsustas ta.

Eesti looduskaitse juubeliaastal (2010) hakati taas tunnustusena märkimisväärse tegevuse eest looduskaitses välja andma looduskaitsemärki. 100 aasta jooksul on Eestis olnud erinevaid looduskaitse märke, millega on tunnustatud looduskaitses tulemuslikult tegutsenud inimeste töid.

Uus looduskaitsemärk on tammelehe kujuline. Kujunduse autor on kunstnik Julia Maria Künnap, märgil on kolm järku.

Noore looduskaitsja märk kujutab endast valgest vasest valmistatud emaileeritud rohelist tammelehte. Seda märki antakse kuni 26. aastasele looduskaitsealases tegevuses ja loodushariduslikel konkurssidel silma paistnud noorele looduskaitsjale. Aastas antakse välja kuni 30 noore looduskaitsja märki.

Eesti looduskaitse kuld- ja hõbemärk kujutavad endast seest tühja väärismetallist tammelehe kontuuri, olles vääriliseks raamistuseks märgi kandjale ja tema looduskaitses tehtud tööle.

Hõbemärki antakse aastas välja kuni viiele loodusväärtuste kaitsel, looduse uurimisel ja loodusalaste teadmiste levitamisel üleriigiliselt silma paistnud looduskaitsjale.

Kuldmärk antakse koos Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga preemia laureaadile pikaajalise väljapaistva looduskaitselise tegevuse eest. Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat on Keskkonnaministeerium ja tema eelkäija välja andnud juba alates 1989. aastast. Senistele Eerik Kumari preemia laureaatidele andis keskkonnaminister esimesed kuldmärgid üle looduskaitse juubeliaastal 13. augustil Kuressaare linnateatris toimunud looduskaitse ajaloo konverentsil ja 18. detsembril Estonia kontsertsaalis toimunud looduskaitseaasta lõpuüritusel.

Ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ning Eesti looduskaitse märgi kandidaatide osas ootame hiljemalt 15. aprilliks 2011 ning noore looduskaitsja märgi kandidaatide osas hiljemalt 25. aprilliks 2011 aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn.

Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid anti Loodushoiu Nõukogu otsusega välja 1940. aasta kevadel. Märgi saajate seas olid sellised Eesti looduskaitse rajajad nagu Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Gustav Vilbaste, Mihkel Härms, Peeter Päts, Artur Toom ja teised.

Pärast Teist maailmasõda taastus looduskaitse riiklik korraldamine 1957. aastal, kui jõustus seadus „Eesti NSV looduse kaitsest“. Sama aasta novembrikuus anti välja ka esimesed uue kujundusega looduskaitsemärgid. Märgi esimeste saajate seas olid looduskaitsetegevuse taastajad, ENSV TA Looduskaitse Komisjoni liikmed Eerik Kumari, Endel Varep, Jaan Eilart, Herbert Viiding, Malev Margus ja teised. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega lõppes omakorda nõukogude aegse looduskaitsemärgi aeg.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 05.04.2011 pressiteade

Vahendas L. Keba