Rahvusvahelise metsa-aasta raames tähistati 21. märtsil Genfis ülemaailmset metsade päeva.

Ülemaailmse metsade päeva puhul istutati ÜRO Euroopa peakorteri lähedal asuvasse parki puu ja selle juurte alla kapslisse jäeti metsi puudutavad sõnumid tulevastele põlvedele. Tseremooniast võtsid osa teiste seas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) täitevsekretär Jan Kubiš ja Ameerika Ühendriikide ning Soome suursaadikud ÜRO juures.

Päev jätkus seminariga metsade olukorrast UNECE regioonis. Üheskoos arutlesid metsaspetsialistid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ülemaailmse metsaressursi arvestuse üle ning kaaluti esialgseid järeldusi, mis on toodud käesoleva aasta juunis Oslos toimuval ministrite metsakaitsekonverentsil avalikustatavas raportis „State of European Forests 2011“.

2010. aastal oli UNECE regiooni (Euroopa, Venemaa, Põhja-Ameerika, Kaukaasia ning Kesk-Aasia) metsade pindala kokku 1,6 miljardit hektarit. Kokku hõlmab UNECE regiooni metsade pindala 40% maailma metsade pindalast. Metsamaa pindala on regioonis viimase 20 aasta jooksul kasvanud 25 miljonit hektarit.

Metsad mängivad olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja nii on kasvanud ka kaitstavate metsade pindala. Näiteks Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia piirkonnas kokku on selliste metsade pindala aastatel 1990-2010 kasvanud 1 miljoni hektari võrra aastas. Kui ülemaailmselt metsade süsinikusidumise võime metsade pindala vähenemise tõttu pidevalt väheneb, siis UNECE regiooni metsad on 20 aasta jooksul suurendanud seotud süsiniku mahtu 5 miljardi tonni võrra. Lisaks biomassi ja süsinikuvarudele annavad metsad ka toormaterjali puidu- ja energiatööstuse tarbeks. UNECE regiooni metsadest on toodetud viimase 20 aasta jooksul 20 miljardit kuupmeetrit puitu.

Samas on erinevad loodusõnnetused mõjutanud negatiivselt metsade kasvu ja nende tervist. Näiteks Põhja-Ameerikas on putukarüüste tagajärjel haigestunud või hävinud alates 2005. aastast 23 miljonit hektarit metsa. Peamiseks põhjuseks on mäestiku-männiüraski (Dendroctonus ponderosae) rüüste üle 11 miljoni hektari suurusel alal Kanada ja Ameerika Ühendriikide lääneosas. Ka Euroopa metsad ei ole putukarüüstest ja haigustest puutumata jäänud. Näiteks on 2003-2007 aastate keskmisena putukate ja haiguste tõttu kahjustunud 2,7% Euroop metsadest, samas kui metsatulekahjud on kahjustanud neid 0,1% ja tormi- ning lumemurd 0,4%.

Eesti, kuigi metsade pindalalt maailma mastaabis väike, on andmas oma panust ülemaailmsete elurikkuse säilitamise, süsiniku sidumise ning puidutootmise eesmärkide saavutamisel. Avaldatud tabelis asume UNECE piirkonna riikide seas metsamaa pindalalt elaniku kohta Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra järel auväärsel kuuendal kohal. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.

Mets katab üle poole Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. Suurt tähelepanu pööratakse Eestis ka metsade kaitsele – kaitstavate metsade 30% lise osakaaluga edestame tublisti naaberriike. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 24.03.2011