Õunaäädikas on kaaliumirikas, orgaanilist õunhapet sisaldav looduslik toiduaine. Õunaäädikat toodavad käärimisel äädikhappebakterid õunamahlast, lahjendatud õunaveinist või õunamahla pressimise jääkidest.

Peale kaaliumi sisaldab õunaäädikas rauda, joodi, ensüüme, vitamiine jm.

Õunamahla pressimise jääkidest saab edukalt valmistada õunaäädikat (~10% äädikasisaldusega).

Tee nii:  

Kaalu pressimisel tekkinud õunapudru ära ning lisa selle iga 400 gr kohta 0,5 liitrit vett ja 50 gr suhkrut ning käärimise kiirendamiseks pisut pärmi. Tarvitades hapukamaid õunu, lisa rohkem suhkrut. Anumana kasuta klaasnõud või emailämbrit/potti.

Seejärel aseta nõu sooja pimedasse ruumi, enne kata pealt kerge riidega. Segu vajab segamist mitmel korral päevas kahe nädala jooksul. Nädala möödudes on tunda tugevat äädika lõhna ja segu pinnale tekib üha paksenev kile.

Kui segu on käärimise lõpetanud, siis kurna kogu mass läbi sõelale asetatud marli, pressi marli sees olevast massist kogu vedelik välja. Saadud vedelik pane suurde klaas- või emailnõusse ja lisa pisut suhkrut ning kata pealt kerge riidega, aseta taas käärima. Kui vedelik on selgeks tõmbunud (enam väikesi mullikesi ei teki), siis kalla õunaäädikas purkidesse ja kaaneta õhukindlalt. Hoiusta jahedas ja pimedas.

Milles seisneb õunaäädika kasulikkus?

Õunaäädikas leevendab peavalu ja migreeni, hoiab ära veresoonte lupjumist, aitab mao alahappesuse puhul, normaliseerib ainevahetust, viib organismist välja mürk- ja jääkaineid, on kasulik immuunsüsteemi tugevdamisel, leevendab liigesepõletikke ja liigesevalu, hoiab ära trombe. Nahahaiguste puhul rahustab nahka leevendades sügelust ja ravib küünte seenhaigusi.

Õunaäädikaga on hea maitsestada salateid ja kastmeid, marineerida liha, maitsestada koore- ja jogurtikastmeid.

Õunaäädika tarbimisega peaksid ettevaatlikud olema mao ülihappesusega inimesed. Õunaäädikaga ravi ei soovitata lastele.

www.aiandus.ee, Leili Keba, 24.03.2011. a.