2011. aasta metsanduse elutööpreemia saaja Priit Kohava

Metsanduse huvigruppe ühendav Eesti Metsaselts valis eilsel volikogu istungil 2011. aasta metsanduse elutööpreemia saaja, kelleks on kauaaegne metsandustöötaja Priit Kohava. Teist nii laialdaste, aga samal ajal põhjalike teadmistega metsameest on raske leida.

Metsaseltsi volikogu valis laekunud kandidaatide seast Priit Kohava, kellele anda metsanduse elutööpreemia 3195 eurot (50 000 krooni). Preemia antakse üle 15. aprillil Tartus toimuval metsanduse visioonikonverentsil „Jagatud visioon 2020“.

Priit Kohava on pühendanud 50 aastat Eesti metsa teenimisele, seda uurides ja kirjeldades, oma kogemusi teistele jagades. Ta asus 1962. aastal tööle Eesti Metsakorralduse kontorisse abitaksaatorina. Aasta hiljem otsustas ta end täiendada TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi aspirantuuris entomoloogia valdkonnas. Seejärel töötas ta Luua Metsanduskoolis (tolleaegse nimega Jõgeva Metsamajanduse Tehni­kumis) algul õpetajana ja hiljem õppealajuhatajana. Sellel ajajärgul Luua kooli lõpetanud metsamehed kutsuvad ka aastaid hiljem teda õpetajaks. Järelikult olid tunnid huvitavad ja meeldejäävad ning õpitu kasulik.

Aastal 1971. asus Kohava taas tööle metsakorraldajana. Esimesed aastakümned möö­dusid loodus­kaitseobjekte kaardistades, kirjeldades ja planeerides. 1971. aastal oli ju esimsese Eesti rahvuspargi – Lahemaa – moodustamise aeg ja Priidu esimeseks suuremaks tööks sai Lahemaa tsoneerimine, loodusobjektide inventeerimine ja kirjeldamine ning lõpuks ühtse ülevaate koosta­mine. Üksikute projektide koostamisest kujunes välja metsamajandite looduskaitseobjektide inventuur ja ülevaadete koostamine. Priidu põhjalikkusega kogutud andmestik ja ladus kirjastiil tegid looduskaitse objektide seletuskirjadest ja kaartidest hin­natud materjali veel aastaid hiljemgi.

Alates 1990ndatest aastatest tegeleb Kohava põhiliselt proovitükkide rajamisega nii metsakorraldajate metsahindamise iga-kevadiseks treeninguks kui erinevate rakenduslike uuringute tarbeks. Proovitükkide kordusmõõtmine pikema perioodi jooksul tagab suurepärase materjali puistute kasvukäigu uurimiseks.

Priit Kohaval on suured teened statistilise metsainventeerimise meetodi kasutusele võtmisel Eestis. 1988. aastal alanud kontaktid Rootsi metsateadlastega, Gustav von Segebadeniga eesotsas, äratasid Priidus tõelise huvi Rootsis ja paljudes teistes riikides kasutava metsainventeerimise meetodi vastu. See huvi jõudis 1996. aastal esimeste SMI katsetöödeni Hiiumaal ja mõned aastad hiljem üle-eestilise regulaarse ja süstemaatilise inventeerimiseni. Nüüdseks juba kümme aastat kestnud inventuur on andnud märksa selgema ja täpsema ülevaate Eesti metsadest ja metsafondi muudatustest. Ilma SMI andmete kasutamiseta ei oleks täna võimalik anda hinnangut eelnevatele aastatele ja kavandada tegevusi tulevikus.

Allikas: Eesti Metsaseltsi 24.03.2011 pressiteade

Vahendas L. Keba