Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja Norra rahalise abiga on valminud Ida-Virumaal põhjaveeseire süsteem, mille eesmärk on põhjaveest pideva ülevaate saamine ja maakonnas hea veekvaliteedi saavutamine.

Ida-Virumaa kompleksne seire- ja modelleerimise süsteem on esimene taoline Eestis. Süsteem koosneb 95 seirekaevust, kuhu on paigaldatud põhjavee taset ja vee elektrijuhtivust mõõtvad automaatandurid, mis salvestavad andmeid iga kolme tunni tagant.

Värsked andmed laetakse andmebaasi ja nende põhjal koostatakse seiremudelid. Need aitavad saada põhjavee seisundist pideva ülevaate ja teha tõhusamaid prognoose, millega saab arvestada tegevuste (nt kaevandamine, kuid ka regionaalsed ja kohalikud planeeringud) kavandamisel ja otsuste tegemisel.

“Põlevkivi pikaajalise kaevandamise tõttu on Ida-Virumaal probleemid põhjaveega Eesti suurimad,” ütles projekti koordinaator, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kaisa Kivila. “Värsked uuringud näitavad, et sügavamatest Kambrium-Vendi veekihtidest välja pumbatav vesi sisaldab kohati rohkelt mikroelemente (Ba, B) ja radionukleiide.”

Samuti on muutunud põhjavee tasemed ja liikumine, kuna viimastel aastatel on mitu kaevandust suletud ning mõned alad võivad kannatada üleujutuste all.

“Pidev seire on vajalik eeskätt kohalikele ettevõtetele, omavalitsustele, keskkonnaspetsialistidele ja teistele põhjavee valdkonnaga seotud inimestele, kuid ka kohalikele elanikele. Kaasaegne ja tõhus seiresüsteem aitab hoida ja säästa eluks vajalikku põhjavett,” rõhutas Kivila. “Oluline on seegi, et mitmed puurkaevud jäävad just kaevanduste territooriumitele, olles ettevõtetele olulised infoallikad.”

Projekti ”Jätkusuutlik põhjaveeseire süsteem Ida-Viru maakonnas” kogumaksumus on 792 000 eurot, millest 85% rahastab välisabi andja (Norra finantsmehhanismid) ja 15% on Eesti riigi kaasfinantseering.

16.–18. märtsini toimub Ida-Virumaal Mäetaguse mõisas seminar, kus tutvustatakse detailselt projekti struktuuri, tähtsust ning tulemusi. Koolitusel teevad ettekandeid projekti partnerid: Tartu Ülikool, Tallina Tehnika Ülikooli Geoloogia Instituut ning Eesti Geoloogiakeskus OÜ.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.03.2011