Kolmapäeval toimunud metsaveoautode rahumeelne meeleavaldus ja sõnumid leidsid meedias kajastust, kuid kahjuks jättis Maanteeameti agressiivne suhtekorralduslik vastukampaania olulised sõnumid kajastusest välja.

Eile maanteedel toimunud meelavaldusel osales kokku 220 metsaveoautot ja nende juhti. Metsa- ja puidusektor on Eesti üks suurimatest eksportivatest majandussektoritest ja meile teeb muret, et Maanteeamet ei tegele sisuliselt probleemide lahendamisega Eesti teedel, ega tee konstruktiivset koostööd ettevõtjatega, vaid kulutab maksumaksja raha suhtekorralduslikule kampaaniale selleks, et oma tegevusetust õigustada. Seetõttu peavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Autoettevõtete Liit ja Erametsaliit vajalikuks tuua välja need väga olulised sõnumid, mis liiga vähe kajastamist leidsid:

· Kaasaegsete autorongide mõistlik koormamine mõjutab oluliselt ja positiivselt nii metsasektori kui ka paljude teiste ettevõtlussektorite logistikaahela majanduslikku efektiivsust ja koos sellega kogu riigi ekspordi ja siseturu konkurentsivõimet. Ühesõnaga, meie kõigi heaolu.

· Läbiviidud stsenaariumite uuring Eestis näitab, et 60 tonnise massi puhul ainuüksi metsaveol hoitaks otseseid kulusid kokku 15,4 miljonit eurot aastas ning lisanduks kokkuhoiud puistematerjalide, turba, kütuste, piima jms kaupade vedudel. Kõik see kokkuhoid kajastub meie majanduse arengus positiivsel poolel.

· Metsaveoautode juhid ei seisnud teede ääres mitte niisama, vaid näpistasid kaks tundi oma kallist tööajast selleks, et näidata avalikkusele kuivõrd ebaefektiivne on hetkel nende veovahendite kasutusvõimalus, mida piirab eelkõige paljuräägitud täismassipiirang. Paraku  eidis eile vähem kajastust sõnum, et teid lõhub eelkõige teljekoormus ning täismassi suurendamisel ja telgede lisamisel, teljekoormus kas jääb samaks või hoopis väheneb. Ettevõtted on investeerinud kaasaegsesse ja teedesõbralikku metsaveotehnikasse. Neid investeeringud peab olema võimalik ka eesmärgipäraselt ja efektiivselt kasutada.

· Samuti on kõigile selge, et täiskoormatega vedades väheneb sõidusoorituste arv, mistõttu on summaarne mõju teekatendile suuremate koormate puhul väiksem. Seda asjaolu näitavad kõik uuringud nii meil kui mujal, mis on seotud kaubavedude täismassi uurimisega. Eelmise aasta Eesti uuring näitas, et ainuüksi metsaveoautode summaarne läbisõit väheneks 21 miljoni kilomeetri võrra aastas kui 44 tonni asemel oleks täismass 60 tonni.

· Metsa- ja puidusektor ning vedajad ei protesti, vaid otsivad probleemidele lahendusi. Vähe sellest, et Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei näita üles initsiatiivi eesmärkide seadmiseks ja küsimustele lahenduste leidmiseks, nad isegi ei leia aega, et riigi majandusele olulise efektiivsuse küsimusega tegeleda. Tundub, et lihtsam on mitte midagi teha ning konstateerida, et teed on viletsas seisus.

· Nii senine maanteetranspordi areng kui edaspidised märgid kogu maailmas näitavad, et veokoormate suurus on pigem kasvav ning veosoorituste arvu ja liiklussagedust püütakse vähendada. Teedeehituses ja autode tootmises kasutatavate materjalide, tehnoloogiate ning teadmiste areng on vedude efektiivsusele suunatud. Raske oleks ette kujutada, et see areng jääb äkki seisma ning me sõidame kümne aasta pärast samasuguste koormate ja veovahenditega kui täna ning ehitame teid täpselt samamoodi. Meie põhjanaabrid on Euroopas suunanäitajad ning kavandavad ja uurivad praeguse 60 t taseme tõstmist variantideni 70/80/90 tonni, lisades vastavalt autorongile telgi.

· Maanteeameti sõnul on vaja teede infrastruktuuri panustada. Kindel see, et on vaja ja sellele on pidevalt tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad. See on lausa hädavajalik. Esmatähtis on teedeehitusel nende kvaliteet ja seda tuleb arvestada teedeehitushangete korraldamisel. Teedeehitusse panustatav raha peab kusagilt tulema ning üheks allikaks on siin vedude efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvust tulev maksuraha ning ka liiklussageduse vähenemisest tulenev kulude kokkuhoid. Eelkõige peab olema efektiivne, et oleks mille arvelt ka infrastruktuuri investeerida.

Eesti metsa- ja puidutööstuse toodangu eksport moodustas 2010. aastal üle 1 miljardi euro. Puit ja puittooted olid Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustajana esikohal ning pea ainukestena kaubagruppidest positiivse saldoga +592 milj eurot. Kogu metsasektori areng on primaarne maapiirkondade arengus andes tööd 30 000 inimesele.

Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Autoettevõtete Liit
Eesti Erametsaliit,  03.03.2011. a.