Teateid on talvise peetripäeva kohta üksnes Läänemaalt ja Hiiumaalt. Üldiselt oli see juba 19. sajandil elavast traditsioonist taandunud püha. Üksikud teated viitavad, et seda peeti kevade alguspühaks ja et siis kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks. See tava on seostatav ka katoliikliku Peetri ahelatepäevaga.
Üldiselt on huvitavaid teateid üksnes vanemates kirjalikes allikates, kus kõneldakse pühadele allikatele ohverdamisest. See on päev, mil allikad hakkavad külmama ja meri sulama.
Õigupoolest on olulisi peetripäevi kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Viimane püha on Eestis tagasihoidlikult tähistatud, kuid jätkuvalt au sees katoliiklikes maades.
Loe edasi…
Allikas: BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
Vahendas L. Keba