Kui eelmisel sügisel oli aiapidajail tegemist taimede päästmisega veeuputusest, siis tänavu võimutseb hiline põud. Vahepealsed (hoo)vihmad niisutasid küll maa pinnakihti, kuid suurte puude juurteni vesi ei jõudnud.

Vähemalt Põhja-Eestis on praegu tiikide ja salvkaevude veetase septembri lõpu kohta väga madal. Tavapärase kõrguse saavutamiseks on vaja üsna tublisti taevamärjukest.

Aednikul tekivad sellega seoses muremõtted: põua käest talve meelevalda sattumine pole taimedele sugugi hea. Seepärast ei jää muud üle, kui praegu kuivale suvele sarnaselt veevoolik või kastekann haarata ja taimedele heaks sõbraks olla.

Ei saa üksnes selle peale loota, et ehk avanevad lähinädalatel taevaluugid.

Tasub ka meenutada tunamullust kuivust, mis oli üheks põhjuseks, et taimed järgnenud karmil talvel tugevalt kahjustusid.

Väino Eskla