Metsandusliku kõrghariduse 90. aastapäeva puhul toimunud konverentsil «Eesti metsateadus – tänapäev ja tulevikuperspektiivid » esitleti trükisooja teost «Studia rerum forestalium», alapealkirjaga «Üheksakümmend aastat metsanduskõrgharidust».

Juhani Püttsepa ja Eha Järve koostatud kaunis kinkeraamat heidab pilgu Tartu Ülikooli metsaosakonnas 90 aastat tagasi Andres Mathieseni eestvedamisel alanud metsameeste koolitamisele, püüdes igast kümnendist välja tuua iseloomulikku arhiividokumentide, fotode ja memuaaride abil.

Raamatu kaanel on Järvselja mets. Vilistlaste lugudest jääb kajama, et kuigi muutunud on ajad, riigikord ja ülikoolidki, on mets ja metsatudengite olemus ning mõttelaad  muutumatuks jäänud.

Konverentsiks valmis veel teinegi trükis – «Maavarade kaevandamine ja puistangute rekultiveerimine Eestis» ja see annab ülevaate kaevandusalade metsastamisest 50 aasta jooksul. Raamatu koostasid Elmar Kaar ja Külliki Kiviste.

Konverentsil arutleti metsateaduse rolli ja praeguse seisu üle, räägiti põnevamatest uurimisteemadest ja -tulemustest, rahvusvahelisest koostööst.

Metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre rõhutas, et Eesti metsateaduse inimvara on kolmveerandsada töötajat. Teadus- ja arendustegevus on projektipõhine, suureks abiks on olnud KIK-i toetused. Võiks jõuda ka mõneaastaste projektideni, mille raames saab täita kiireloomulisi ülesandeid, mis tulenevad ühiskonna vajadustest.

Metsakasvatuse osakonna juhataja professor Hardi Tullus ütles, et ülikool peaks võimaldama metsanduskoolitust kõigile alates metsaomanikest kuni doktorantuurini, kusjuures õpet peaks toetama teadus. Praegu pole teadustuge pooltel metsamajanduslikel õppeainetel. Mõelda tuleks ingliskeelsele magistriõppele.

Doktorikraadi kaitsnud peaksid jõudma ka riigiametitesse ja ettevõtete juhatajateks. RMK peadirektor Aigar Kallas rääkis praktikute ootustest metsateadusele ja pakkus hulga teemasid, millega võiksid tegelda nii teadlased kui tudengid.

Teadlased ja praktikud peaksid üheskoos paremini kujundama ka avalikkuse arvamust metsateemadel ja vajadusel kõvemat häält tegema.

Sirje Pärismaa

Allikas: ajaleht Maaülikool 09.12.2010.