Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) vahendusel on jõudnud Eesti põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamiseks alates 2007. aastast ligikaudu 1,8 miljardit krooni toetusraha. Sellest 75% pärineb Euroopa Liidu ja 25% Eesti riigi eelarvest.

Täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud MAK vahehindamise aruande põhjal on olnud investeeringutoetustest kõige populaarsemad põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, mikropõllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus ning loomakasvatusehitistesse investeerimise toetus.

Edukalt on rakendunud ka põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus, millele on esitatud 250 toetuse taotlust. Selle toetusmeetme eesmärk on aidata kaasa kuivendussüsteemide korrashoiule.

Investeeringuid loomakasvatusehitistesse on toetatud käimasoleva finantsperioodi vältel ligi 370 miljoni krooniga ning põllumajandusega alustavaid noori ligi 140 miljoni krooniga. Tänaseks, kui käimasolev MAK programmiperiood on jõudnud poole peale, on rajatud ja moderniseeritud Eestis 300 loomakasvatusehitist ning toetatud üle 233 noore põllumehe.

“1990-ndatel loomalautadesse peaaegu et ei investeeritud, seetõttu on loomakasvatajate huvi olnud toetuse vastu suur,“ kommenteeris põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai toetuse agarat taotlemist. „Loomapidajatel on olnud ka kohustus investeerida loomakasvatusehitistesse, et täita keskkonnanõudeid.“

Kommenteerides elavat huvi n-ö noorpõllumeeste toetuse vastu, tõdes Kevvai, et selle agar taotlemine näitab noorte suurt huvi põllumajandusega alustamise vastu. „See on oluline, eriti kui silmas pidada demograafilist olukorda maapiirkonnas ja põllumajandusettevõtete juhtide kõrget keskmist vanust,“ lisas Kevvai.

Seirearuannet esitlenud Ernst & Young Baltic AS vanemkonsultant Mari Rell märkis, et põllumajandusega alustavate noorte meetme tingimused soodustavad ärilise mõtlemisega noorte tegevust maal.

Mikropõllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus on suunatud ennekõike taimekasvatajatele. 1246 ettevõtet on saanud seda toetust ligi 840 miljoni krooni, kusjuures nad on investeerinud toetuste abil oma ettevõtetesse ligi kaks korda toetussummast enam. Positiivne on ka see, et peaaegu kõik mikropõllumajandustootjad, kes on toetust taotlema tulnud, on ka toetust saanud.

Vahehindamisel selgus veel, et enamik ettevõtjatest, kes olid saanud toetust, oleksid toetuseta investeeringu tegemata jätnud.

MAK 2007-2013 eesmärk on toetada maapiirkonna mitmekülgset arengut. Käimasoleva eelarve- ja programmperioodi jooksul on Eestil võimalik kasutada maaelu arengukava raames põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks 14,6 miljardi krooni avaliku sektori toetusraha.

“Investeeringutoetused on aidanud maal töökohti säilitada ja töö kvaliteeti parandada,“ lisas Mari Rell. „Kindlasti on nendel taotlejate konkurentsivõimele positiivne mõju.“

Lisainfo: Heiki Raudla, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakond, tel 625 6577; 530 60005; e-post: heiki.raudla@agri.ee.