See küsimus on kunagi mindki painanud.

Lühivastus: botaanika kultuurilise tausta tõttu, mitte botaanika loodusliku sisu tõttu.

Pikemalt. Kurk kui kõrvitsvili on marja erivormiks. Kõrvitsviljad on olnud kultuuris vägagi olulisel kohal samamoodi kui õunviljad ja tsitrusviljad. Kõigil neil marja erivormidel on omad eripärad, mida on suhteliselt lihtne esile tuua ja nad esinevad inimese käeulatuses omakorda suures mitmekesisuses. Sama ajal võib aga nt õunal ja karusmarja marjal (mida nimetatakse alati marjaks) näha rohkem süvabotaanilisi sarnaseid jooni kui karusmarjal ja tomatil.

Eripärade ja tähtsuse tõttu Euroopa (saksa) kultuuris oli pealiskaudsemates botaanika õpikutes neid hea esile tuua, see aitas esimase õppimise käigus paremini mõista viljade mitmekesisust. Ja selle eristamise käigus läks lihtsustuste tõttu kaduma ka 'marja' kui üldmõiste kasutamine, 'mari' taandus võrdväärseks oma erivormidega.

Kui teil tuli selline küsimus, siis järelikult olete jõudnud botaanika mõistmisel selles valdkonnas kaugemale, kui "tavaõpikud" pakuvad. Ja ega nende tavaõpikute autoridki sageli pole teemasse rohkem süvenenud, nad kirjutavad seda valdavalt 19. sajandil läbi analüüsitud teadusteemat varasematest ümber oma raamatutesse.

Mida võib aga kindlalt väita, on see, et maasikas pole mari. Ühelgi marjal pole "seemned" pinnal, vaid asuvad ikka vilja sees.

Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli bioloogia õppesuuna assistent

15.11.2010