Tänavu tõrjuti karuputke võõrliike - sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril. Tõrjeks kuluks ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa Regionaalaerngu Fondist.

Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut 1253 hektari tõrjumiseks, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

„Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisavalt määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning Keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,“ ütles projekti koordineeriv Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Kaks peamist eesmärki karuputke tõrjetöödel on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni 8 aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis ühel aastal ühe taime viljumine koloonias võib tühistada varasema mitme aasta töö.
Tõrjetöödest teavitati avalikkust ning tänu Maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus Keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Tänavu tõrjutud karuputke kolooniatest suurimad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks ca 4 miljonit krooni.

Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje teostajaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.

Loe edasi...