Puit on Eesti ainus taastuv ja loodussäästlik tooraine, mida saab kasutada suurtes mahtudes nii tööstuses kui ka energeetikas.

Metsatööstuse ajalugu ulatub 19. sajandisse, mil ehitati esimesed tselluloositehased, saeveskid ja mööblivabrikud. Jätkuvalt annab puidu ja puidutoodete eksport suurima panuse väliskaubandusbilansi tasakaalustamisse. Puidu olulisust Eesti majandusele on esile tõstetud ka paljudes arengukavades. Kuigi energeetikas on põlevkivi domineerinud juba alates 1930. aastatest, on kodumaiste kütuste hulgas tähtsuselt teisel kohal puit.

Vastavalt Euroopa Komisjoni direktiivile on EL-i riigid võtnud kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu ja energiatõhusust. Nii on Eesti eesmärgiks viia aastaks 2020 taastuvenergia osatähtsus 25%-ni lõpptarbimisest.

Kuigi ka teised energiaallikad on olulised, on meil suurima potentsiaaliga puitkütused. Prognoos näitab, et kütteks kasutatava puidu kogused järgmistel aastakümnetel ei suurene. Kui edeneb elektri ja soojuse koostootmine uutes, biokütuseid kasutavates elektijaamades, muutub küttepuiduga varustamine pingeliseks. Puiduturul toob puitkütuste suurenev kasutus kaasa terava konkurentsi, sest sama kvaliteediga puitu kasutavad nii elektrijaamad ja kui ka plaaditootjad.

Pingeid aitaks maandada see, kui rohkem kasutada raiejäätmeid ja kändusid, sest sellist puitu teised puidutöötlejad ei vaja. Sellisest toormest jääb praegu suur osa metsa, sest metsaomanikud pole piisavalt motiveeritud madalama kvaliteediga puitu raiuma. Et füüsiline isik peab puitu müües maksma tulumaksu kogu käibelt ja kulusid saab maha arvata vaid osaliselt, müüvad paljud metsa maha koos maaga või jätavad üldse majandamata.

Vaid riik saab võtta vastu otsuseid, mis raiehuvi suurendaks. Kuna rohkem kui pool metsaressursist paikneb erametsades, paraneks õiglasema maksustamise korral nii tööstuse kui ka energeetika varustamine toormega.

Lähtudes puidu tähtsusest toormena, on välja kujundatud metsatööstuse vastutusvaldkonna uurimistöö. Erilist tähelepanu pööratakse erinevates keskkonnatingimustes kasvavate puistute puidu kvaliteedile ning selle sobivusele tööstuslikuks toormeks või kütuseks.

Viimase aasta jooksul on valmis saanud puitkütuste ning puidu mehhaaniliste ja füüsikaliste omaduste uurimise laborid. Maaülikooli metsamaja D-korpuse rekonstrueerimisega kolitakse metsatööstuse osakonna puidutöökojad uutesse ruumidesse Kreutzwaldi 58 ning paigaldatakse kaasaegsed puidutöötlemismasinad nii teadus- kui ka õppetööks. Tekib võimalus alustada puidu kui taastuva ja loodushoidliku materjali uuringuid uuel tasemel. Muuhulgas sisustatakse puidu termilise väärindamise labor, mis võimaldab anda oma panuse teise põlvkonna biokütuste uurimisse.

Peeter Muiste, metsatööstuse vastutusvaldkonna juht

Allikas: ajaleht Maaülikool 11.11.2010.