Metsamajanduse 2. kursuse tudengid Jaan Kraav ja Andre Purret arutasid Jõgevamaal Kursi jahilossis koos teiste institutsioonide esindajatega Söe arboreetumi tuleviku üle.

Söe arboreetumi looja Ülo Erik rääkis saamisloost. Oli huvitav kuulata, kuidas 30 aastat tagasi hangiti võõramaiste puuliikide seemneid, aiaposte ja traataeda, mis oli sellel ajal defitsiit. Meie põhjanaaber Jukka Reinikainen rääkis 300-aastasest Mustila arboreetumist, mida tutvustatakse turistidele ja kasutajaiks on õppe-eesmärgil ka ülikoolid.

Mustila ei olegi riigi hallata, vaid eraomandis. Tuleb tunnistada, et piltide põhjal nägi see palju kobedam välja kui Eesti loodus- ja maastikukaitsealad! Ümarlaual said kõik oma sõna sekka öelda. Koguti hulgaliselt ideid, kuigi paljud külalised polnud arboreetumit veel näinud. Peale lõunat viiski buss meid sinna. Avanes väga kurb pilt: igal pool oli võsa, seemikuteks mõeldud puud olid kuivanud ja võsale alla jäänud, väga paljud lehised olid nakatunud lehisekatku ja vajavad kohe mahavõtmist, et ka terved puud ei nakatuks.

Tööd oli sellel ruutkilomeetrisel alal metsikult. Käisime ka vaatamas ühte arboreetumi osa, kus oli juba töid alustatud, ja pilt oli ilus. Kui see ka selliseks jääks, oleks arboreetumil tulevikku.

Kursi jahilossis tagasi, arutasime tulevikuteemadel. Põhilisteks eesmärkideks jäi esialgu inventuur, mida alles jätta, ja arengukava tegemine. Õhku jäi RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalo küsimus: kellele me arboreetumi teeme? Lahkuti mõtlikus meeleolus.

Jaan Kraav, EMEÜS