Täna, 14. oktoobril osaleb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Luksemburgis EL keskkonnanõukogu istungil, kus arutatakse geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamist, maailma elurikkuse kaitsmist, kasvuhoonegaaside vähendamist jne.

Euroopa Parlament ja Nõukogu soovivad liikmesriikidele anda suurema otsustusõiguse GMO-de kasvatamise kitsendamise üle oma territooriumil. Seda ka juhul, kui tegu on EL-is kasvatamiseks loa saanud GMO-ga. GMO-de direktiivi muudatus annab selleks legaalse aluse tingimustel, et seatavad kitsendused on tingitud erilistest kohalikest oludest, on vastavuses loodetava tuluga ja seatud eesmärki pole võimalik muul moel saavutada. Eelnõu kaitseb eelkõige mahetootjate ja nende tootjate huve, kes ei soovi oma toodangu saastumist GMO-dega. Eelnõu annab võimaluse teatud tingimustel ka suuremate GMO-vabade piirkondade loomiseks.

Eesti toetab liikmesriikidele suurema vabaduse andmist oma territooriumil GMO-de kasvatamise kitsendamise üle otsustamisel. Samas soovib Eesti komisjonilt selgitust, millised ikkagi peaksid olema GMO-de keelu või piirangu põhjendatud asjaolud. Eesti lähtub GMO-de turule lubamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes teaduslikust informatsioonist ja parimast võimalikust ekspertarvamusest.

Keskkonnaministrid arutavad ka EL-i seisukohti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. kohtumiseks. Kohtumine toimub 18.–29. oktoobrini Nagoyas ja seal on kavas vastu võtta uus globaalne elurikkuse strateegiline plaan aastani 2020. EL-i ettepanek on läbirääkimistel seada strateegia peaeesmärgiks peatada aastaks 2020 elurikkuse ning ökosüsteemide teenuste kadu EL-is ja taastada elurikkus ja ökosüsteemid võimalikult ulatuslikult. Samas soovib EL suurendada ka oma panust maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vältimisse.

Eesti toetab elurikkuse selge ja ambitsioonika plaani väljatöötamist. Oluline on elurikkuse teema lõimimine teistesse valdkondadesse (tööstus, metsandus, põllumajandus jne) ning ökosüsteemsete teenuste rahalise väärtuse arvestamine. Samuti on oluline juba olemasolevate meetmete rakendamine ja elurikkuse kaitseks piisavate finantsvahendite tagamine.

Teise olulise sammuna plaanitakse Nagoyas vastu võtta geneetilistest ressurssidest saadava tulu õiglase jaotamise protokoll. Geneetiliste ressursside teema on küll üks konventsiooni peaeesmärke, kuid seni pole nende kaitseks abinõusid välja töötatud. Eesti toetab protokolli vastu võtmist ning loodab, et läbirääkimised rahvusvahelise korra üle suudetakse Nagoya konverentsil edukalt lõpule viia.

Keskkonnanõukogul osalejad vaatavad üle ka aruande, mis käsitleb kasvuhoonegaaside heite enam kui 20%-lise vähendamise võimaluste analüüsi ja hindab süsinikulekke ohte.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.10.2010 pressiteade