Täna, 23. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse muudatused, millega viiakse niidurüdi ja kassikakk rangema kaitse alla, kuid leevendatakse hallhülge kaitsetingimusi.

Niidurüdi (Cailidris alpina schinzii) ja kassikakk (Bubo bubo) viiakse II kaitsekategooriast üle I kaitsekategooriasse seetõttu, et nende liikide arvukus on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Samas arvatakse hallhüljes (Halichoerus grypus) välja II kaitsekategooriast ja viiakse keskkonnaministri määrusega III kaitsekategooriasse.

“Hallhülge sedavõrd rangeks kaitseks puudub praegu vajadus, sest nende arvukus on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui kaks korda (kuni 4000ni). Kuid hallhülgele säilivad III kaitsekategooria kaitsetingimused,” ütles Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. “Ka kuulub 14-st Eesti rannikumeres asuvat hallhüljeste asustatud puhkealast 12 kaitstavate alade hulka.”

Küll aga on niidurüdi muutunud Eestis veelgi haruldasemaks. Ta on levinud valdavalt Lääne-Eesti rannaniitudel ja lagerabas suhteliselt eraldatud asurkondadena. Eelmise aasta seisuga ei ületanud niidurüdi arvukus Eestis tõenäoliselt 200 haudepaari. “See tähendab, et niidurüdi arvukus on viimastel kümnenditel kriitiliselt vähenenud, mis võib ilma rangemate kaitseabinõudeta viia liigi väljasuremiseni selles piirkonnas,” ütles Zingel.

Ka kassikakk on Eestis haruldane, levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Eestis pesitseb umbes 60–120 paari kassikakke ehk poole vähem kui kümmekond aastat tagasi. Kuna kakk on väheneva arvukusega, paigatruu, häirimise suhtes tundlik ja madala produktiivsusega liik, siis on iga teadaoleva pesapaiga hoidmine väga oluline.

I kaitsekategooriasse kuuluvad Eestis haruldased või hävimisohus liigid. II kaitsekategooriasse arvatakse sellised liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning nad võivad sattuda hävimisohtu. III kaitsekategooriasse arvatud liike ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Samuti on III kaitsekategoorias liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

Määrused jõustuvad pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 23.09.2010 pressiteade