Kaasaegne intensiivne taimekasvatus koos pestitsiidide pikaajalise kasutamisega on toonud kaasa mitmeid tõsiseid keskkonnaprobleeme: taimekahjustajad on muutunud mürgi suhtes resistentseks, kahanenud on põldude elurikkus, suurenenud keskkonna saastatus ning riskid inimese tervisele.

Probleemid on tinginud vajaduse leida alternatiivseid keskkonnaohutumaid tõrjemeetodeid, mis tagaksid nii ökoloogiliselt kui majanduslikult konkurentsivõimelise viljelussüsteemi.

Taimetervise vastutusvaldkonna üheks ülesandeks ongi arendada uusi taimekaitsestrateegiaid. Viimased vajavad ulatuslikku kompleksset lähenemist ja eeldavad kõigi süsteemis toimivate organismide bioloogia ja seda mõjutavate tegurite ning eri organismide vaheliste vastastikuste suhete väga head tundmist. Meil uuritakse kahjurite ja nende looduslike vaenlaste vastastikuseid suhteid, aga ka füsioloogilisi protsesse ja reaktsioone, mis mõjutavad kahjurite toiduotsinguid ja elupaiga valikuid neuroni, sensilli ning organismi tasemel. Vastavad süvauuringud on võimalikud tänu kohapeal väljatöötatud unikaalsetele füsioloogilistele ja elektrofüsioloogilistele meetoditele.

Uute taimekaitsestrateegiate väljatöötamine eeldab mitte ainult erinevatel tasanditel taimekahjustajate uuringuid, vaid ka laialdast koostööd mitmete erialade teadlaste vahel. Seetõttu on taimekaitse osakonna sihtja baasfinantseeritava teema ning 3 ETF-i grandi täitmisse kaasatud ka aianduse, taimekasvatuse ja mükoloogia osakonna teadurid.

Koostöös Eesti asutuste ja välispartneritega täidame mitmeid rakendusuuringuprojekte (aiakultuuride kasvatus- ning taimekaitsetehnoloogiate täiustamine, põlluservade rajamiseks sobilike seemnesegude väljatöötamine, põllumajandusalade tolmeldajate seire, kaitsealuste putukate seire).

Osakonna õppetöö on tihedalt seotud teadusuuringutega. Oleme alati tähtsaks pidanud üliõpilaste juhendamist ja nende kaasamist meie projektidesse. Hea koostöö üliõpilase ja juhendaja vahel on see, mis tagab õigeaegse ja eduka kaitsmise. Käesolev aasta on meile viljakas olnud: lisaks paljudele edukalt kaitstud bakalaureuse- ja magistritöödele on kaitstud ka kaks doktoritööd fütopatoloogia erialal. Kaitsmisele on suunatud ka entomoloogiaalane doktoritöö.

Need noored spetsialistid on oluliseks täienduseks taimetervise valdkonna teaduritele ja õppejõududele. Kliimamuutused toovad paratamatult kaasa uued taimehaigused ja kahjurid. Nii näiteks on sel aastal palju majanduslikku kahju teinud muidu üpris kahjutud tõusmekärbsed ja sääriksääsklased ning sissetulnud kahjurid, nagu näiteks silmiktirdid. Loodus ei lase taimekaitsjatel loorberitel puhkama jääda.

Marika Mänd, EMÜ taimetervise vastutusvaldkonna juht

Allikas: ajaleht Maaülikool