|
Uus metsanduse arengukava vaatab varasemast rohkem erametsaomaniku poole
(2010-09-16 03:15:54)
| Kolmapäeval, 15. septembril kogunes Keskkonnaministeeriumis metsanduse arengukava koostamist korraldav komisjon, et üle vaadata arengukava eelnõu ja saada ülevaade sellega kaasnevast keskkonnamõju strateegilise hindamisest.
“Metsanduse hea käekäik sõltub võrdselt nii riigi- kui ka erametsades toimuvast,” ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. “Riigimetsade majandamisel on pikaajalised traditsioonid ja probleeme pole, kuid paljudel erametsaomanikel traditsioonid ja vajalikud oskused veel puuduvad. Seepärast arvestabki uus arengukava varasemast rohkem erametsaomanike ettepanekute ja huvidega – kava üks peamisi ülesandeid on muuta metsade majandamine omanikele enesestmõistetavaks ja tulukaks.”
Metsanduse puhul on tegu kogu majandusele suurt mõju avaldava valdkonnaga. Valmiv arengukava seab eesmärgiks hakata puitu kui taastuvat loodusressurssi senisest enam kasutama nii puidutööstuses kui ka energeetikas.
“Kava koostamise käigus tehti põhjalikke uuringuid metsade seisukorra kohta ja selgitati välja optimaalsed raiemahud järgnevaks kümneks aastaks. Puitu lisandub igal aastal 12–15 miljonit kuupmeetrit ja nii palju soovitavad metsateadlased seda ka raiuda,” ütles Talijärv.
Metsade jätkusuutlikkuse ja tootlikkuse säilitamiseks tuleks metsauuendustöid teha vähemalt pooltel uuendusraiealadel. Ka ei tohi väheneda riigimetsamaa pindala.
Palju tähelepanu jagub arengukavas keskkonna ja metsade mitmekesisuse kaitsele, kliimamuutustele ja taastuvenergiale, metsasektori konkurentsivõimele, haridusele ja teadusele, puhkevõimaluste loomisele jne. Kava seab eesmärgiks, et ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks tuleb kaitse alla võtta vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandada rangelt kaitstavate metsade esinduslikkust.
Arengukava näeb erametsaomanike jaoks ette riigipoolseid toetusi. Näiteks toetatakse metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamist, metsa uuendamise ja metsakultuuride hooldamist, kuivendus- ja teedevõrgu korrashoidu. Abi saavad ka ühistud, et nende tegevuse kaudu suureneks mõistlikult majandatud metsamaa pindala.
Metsanduse arengukava aastateks 2011–2020 eelnõu koostamisel osalesid metsandusega seotud huvirühmad, metsateadlased ja valitsusasutused. Lõpliku hinnangu arengukavale annab Riigikogu.
Lisainfo: Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler, 626 2913; Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.09.2010 pressiteade.
| |
|