Neljapäeval, 16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis tänavu keskendub sellele, kuidas riigid ühiselt ja kõige paremal tasemel saaksid täita osoonikihi kaitseks kokkulepitud nõudeid ning seeläbi vähendada ohtu inimestele ja keskkonnale.

Osoonikihi kaitsmise näeb ette Viini konventsioon koos Montreali protokolliga. Tegu on maailma kõige tulemuslikuma keskkonnalepinguga, sest sellega on ühinenud ja selles toodud nõuete täitmise on lubanud tagada kõik riigid.

“Kui riigid poleks ühiste abinõude rakendamises kokku leppinud, paiskuks õhku praegusest oluliselt rohkem osoonikihti kahandavaid ühendeid,” ütles Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Valentina Laius. “See kahandaks Maad ümbritsevat osoonikihti aastaks 2050 vähemalt poole võrra, mis omakorda põhjustaks 20 miljonit nahavähi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtumit.”

Eesti ühines nii Viini konventsiooni kui ka selle juurde kuuluva Montreali protokolliga 1996. aastal. “Sellest ajast saadik oleme teinud väga tulemuslikku tööd, meil on 90% ulatuses lõpetatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamine,” märkis Laius.

Üheks suuremaks ohuks osoonikihile on nn freoonid ehk süsinikku, kloori ja fluori sisaldavad orgaanilised ühendid, mida kasutatakse peamiselt  külmutusseadmetes, konditsioneerides, mitmete materjalide tootmisel jne. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, kuid neid kasutatakse tunduvalt vähem.

Eestis on korraldatud osoonikihti ohustavate ainete kogumine, ringlussevõtmine ja taastamine; enamikes külmaseadmetes on ohtlikud ained välja vahetatud; on kehtestatud pädevusnõuded neid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele; pidevalt kontrollitakse nende ainete importi ja eksporti.

Häid tulemusi on saavutanud ka kõik teised protokolliga ühinenud riigid. Tänu ühisele pingutusele on osoonikihile ohtlikud ained kogu maailmas suures osas kasutusest kõrvaldatud.

Osoonikiht moodustab Maa ümber kilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.09.2010 pressiteade