16. augustil tähistatakse Saaremaal Loona mõisas Vilsandi Rahvuspargi 95. aastapäeva. Avakõne peab keskkonnaminister Villu Reiljan.

Minister nimetab Vilsandi rahvusparki omamoodi harulduseks: “Tegemist on ühe vanima Läänemere äärse kaitsealaga. Pika eaga saavad Vilsandi kõrval uhkeldada veel vaid üksikud Rootsis ja Soomes asuvad looduskaitsealad.”

Seetõttu on juubilar eriti tähelepanuväärne. “Faktiga, et kaitseala üldse pea sada aastat tagasi sündis, loodi pretsedent. Pargi rajamisel tähtsustati just selliseid asju, mida peame praegu kaitsealade juures loomulikuks, kuid mis toona olid väga uuendusmeelsed. Just teed rajava ja suunda näitava tegevuse tõttu peame Vilsandit au sees hoidma ning tema kõrget iga tunnustama," selgitab minister.

Vilsandi rahvuspargi 95. juubeli pidustused algavad 16. augustil kell 13. Üritusel esitlevad rahvuspargi töötajad lühidalt kaitseala ajalugu ja tänaseid tegemisi. Klaveripalu esitab Indrek Laul. Kell 15 toimuvad õppematkad Eldale ning Harilaiule.

Vilsandi rahvuspargi eelkäijaks on 14. augustil 1910 moodustatud Vaika linnukaitseala. 1957-1971 oli kaitseala nimeks Vaika Riiklik Looduskaitseala. 1971. aastal suurendati kaitseala oluliselt ning nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Oktoobrist 1993 kannab kaitseala Vilsandi Rahvuspargi nime.

Rahvuspargi kaitse eesmärgiks on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Kaitse-eeskiri eesmärgiks on linnurikaste väikesaarte kaitse.
Vilsandi Rahvuspargi pindala on 238 km², sellest 163 km² hõlmab meri ja 75 km² maismaa. Rahvuspargi koosseisu kuulub 160 eri suurusega saart ja laidu.

Rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku nii linnu- kui ka loodusalana.
Rahvusparki külastab turismihooajal umbes 20 000 inimest keskmiselt 30 riigist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.08.2005 pressiteade