Rukkimaarjapäev nagu mitmed teisedki vanarahva tähtpäevad on seotud muutustega looduses. Maarahval pidi selleks ajaks olema hein lakas, mõnel pool ka rukkilõikus lõpetatud. Tänavune suvi on olnud põllupidajale ebasoodne, mistõttu mõnigi maadleb veel heinaga.
Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna: söömast-joomast oodati osa saama ka lahkunute hinged. Maakonniti olid peolauatoidud erinevad. Näiteks Hanilas oli selle päeva toiduks tangupuder, Tarvastus küpsetati uudseviljast rukkileiba ja keedeti kitseliha, paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Mitmes vallas olid sel päeval laadad. Paljud inimesed käisid rukkimaarjapäeval kirikus või külastasid tuttavaid.
Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, sest jooksuaja tõttu on ta kuri.
Rukkimaarjapäeva oli seotud ka ennustustega. Vanarahvas arvas järgmist:
* kui rukkimaarjapäeval on kuiv ilm, siis võib oodata kuiva ja sooja sügist;
* kui rukkikoristus jääb pärast maarjapäeva, siis talvel läheb vili kopitama ja suur osa viljast ussitama;
* kui aga rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära;
* rukkimaarjapäeval ei või rukist külvata, sest siis saavad vaevased terad;
* vana rukkiseeme külitakse enne maarjapäeva, värske pärast;
* kui rukis külvata kolm päeva enne maarjapäeva, siis ei karda ta külma;
* kui kured sel päeval kõrgelt lendavad, siis on oodata pikka rukki kasvu;
* rukkimaarjapäeval võib õunu sööma hakata, selleks ajaks saavad õunad valmis;
* pärast rukkimaarjapäeva hakkavad kärbsed ennast pooma;
* rukkimaarjapäev lakub piimapütid: lehmade piimaand väheneb.
Kristliku kalendri järgi on 15. august Jeesuse ema Maarja surmapäev.
 
Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas