Vaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta. Seega on nüüd antud Nord Streami ehituseks vabad käed. Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega, misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule.

Keskkonnaorganisatsioone hämmastas, et Vaasa halduskohus põhjendas oma otsust sellega, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on eriti veider arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.

ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: "Loodame, et Nord Streami rajamisega seonduvad ohud Läänemere keskkonnale ja inimese tervisele ei realiseeru. Selles annab selgust edasine keskkonnaseire. Kuid riskide alahindamine võib valusalt kätte maksta - teatavasti hinnati ka Mehhiko lahe naftareostuse tõenäosust nulliks. Kuid see ei ole null."

Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakonna esindaja Pertti Sundqvist: "Kohtuotsus ei kinnita, et Nord Streami rajamisega ei kaasne keskkonnariskid. Kohtu hinnangul ei ole riskid siiski niivõrd tõsised, et peaks muutma ehituseks välja antud lube. Sarnaseid kohtuotsuseid tehakse tihti just siis, kui töödega on juba alustatud."

Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.

Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile - mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.

Jüri-Ott Salm: "Mere ääres toimiva riigi jaoks peaks olema oluline selle kasutuse ja kaitse korraldamine, kaasates kodanikke ja huvigruppe ning kinnitades edasiste tegevuste alusdokumendina näiteks vastavad merealade planeeringud. Kuid hetkel toimitakse iga tegevuse puhul lähtuvalt mõne arendaja või ministeeriumi soovidest või siis nendele soovidele vastu seistes. Näiteks peaks meretuuleparkide planeerimine (maakonna)planeeringuga olema kohustuslik, mitte vaid ühte projekti puudutava otsuse alusel algatatav menetlus."

Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Samuti esitas ELF koos Eesti Rohelise Liikumisega 6. jaanuaril 2010 Euroopa Komisjonile ametliku palve uurida, kas Läänemere gaasitrassile luba andes täideti korrektselt Euroopa Liidu keskkonnadirektiivide nõudeid. Esitatud kaebust menetletakse.

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi 02.09.2010 pressiteade