19. augustil kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega.

Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide“ labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide“ puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,“ kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on ma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist. Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu 1 miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Ettekanded (on esmaspäeval Eesti Metsaseltsi kodulehel allalaaditavad):
Metsakuivendus - probleem ja väljapääs - Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
RMK metsaparandus ja tegevus selles - Tiit Timberg, RMK juhatuse liige
Metsakuivendus - projekteerijate nägemus - Peeter Lond
Metsakuivenduse mõju keskkonnale - Kaupo Kohv, ELF-i esindaja
Metsaparanduse vajalikkus - Aadu Koll, Erumetsateenijate Ühingu esimees
Metsaparanduse töödest Alutaguse mail - Koidu Simson, RMK Alutaguse metskonna metsaülem.

Iisaku metsas asuva objektiga tutvumine. Foto autor: Jüri Pere.

Lisainfo: Pille Rõivas, Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht, 506 4608, pille.roivas@metsaselts.ee.

Allikas: Eesti Metsaseltsi 27.08.2010 pressiteade.