ETKL analüüsis 16. juuni Äripäevas toodud informatsiooni pakendiaktsiisi seaduse muudatuse kohta, mille kohaselt peaksid Eestis tegutsevad põllumajandusettevõtted hakkama maksma pakendiaktsiisi silo valmistamiseks kasutatava kile eest.

Mainime, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, kus ajakirjandus väljastab seaduste tõlgendusi tõe pähe, viidates äriliselt asjast huvitatud osapoolele, mitte aga seadusandjale ega selle rakendajale. Pakendiseadus sätestab selgesti, et aktsiisiga maksustamine ja taaskasutus puudutab üksnes kauba turule viimisega seotud pakendit. Silo valmistamiseks kasutatav kile selle mõiste alla kuidagi ei mahu. Põllumajandustootjad üldreeglina ei müü turule silorulle vaid ikkagi piima. Põllumajanduskile on seega tootmise vaheprodukt, mille maksustamist pole seadus ette näinud.

Asja õigustamiseks on viidatud ka nn otsekohalduvale EL direktiivile. Selguse mõttes olgu öeldud, et otsekohalduvaid EL direktiive pole olemas. Direktiive tuleb kohaldada läbi kohaliku liikmesriigi seaduste või regulatsioonide kaudu. Seega, saab põllumajandustootja lähtuda üksnes siseriiklikest õigusaktidest ja neis pole sätestatud aktsiisi maksmise kohustust tootmise vaheproduktide eest. Olgu lisatud, et ka mainitud direktiiv käsitleb üksnes tarbimisse lubatud pakendeid.

Seaduse muutatus, millele äripäev viitab, puudutab üksnes lepingu tagantjärele sõlmimise võimaluse tähtaegu ega muuda seaduse põhiteksti.

Ainsa järelduse, mida keskliit saab kogu sellest loost teha on see, et põllumajandustootjatel ei lasu mingisugustki kohustust sõlmida lepinguid taaskasutusorganisatsioonidega ega maksta selle sõlmimata jätmise korral ka aktsiisimaksu.

Senini on põllumajandustootjad viinud oma kilejäägid prügilatesse ega pole jätnud neid vedelema loodusesse. Kas prügilad suunavad kasutatud kile taaskasutusse või ladustavad selle prügilas on omaette küsimus.


Allikas: Kaul Nurm ETKLi peadirektor