Tervislik toit, biokütused, õhu ja vee kvaliteet, mitmekesine maastik ja elurikkus – kõik need ja paljud muudki hüved on kas otse või kaude seotud mullaga. Oma igapäevastes tegevustes kipume seda sageli unustama. Muldade jätkusuutlik kasutamine eeldab teadmisi nende levikust, omadustest ning seostest lito-, atmo-, hüdro- ja biosfääriga.

Kas meil on neid teadmisi piisavalt?

Mõned teadlased on sarkastiliselt väitnud, et teadmised Kuu pinnasest on põhjalikumad kui Maal levivatest muldadest. See väide võib kehtida mõne maailma piirkonna, ent kindlasti mitte Eesti kohta. Meie muldade uuritus on ulatuslik. Probleem on pigem selles, et rikkalik mullastikuinfo leiab maakasutuses ja loodusteaduslikes uuringutes harva täisväärtuslikku kasutust.

Mullateaduse ja agrokeemia põhitõdesid ignoreerivate arvamuste prevaleerimise ühe näitena paljudest võib tuua hiljutise telekonkursi võitnud toote reklaami, et nende potis ei vaja taim kasvamiseks vett ega toitaineid, vaid piisab nutikast tarkvarast.

Mullateaduse ja agrokeemia vastutusvaldkonna üheks ülesandeks on tõsta õppe- ja teadustöö ning ühiskondliku tegevuse kaudu inimeste teadlikkust sellistes teemades. Õppematerjalide arendamisel oleme mullamuuseumile internetis oma pesa pununud, koostamisel on uus mullateaduse õpik.

Meie valdkonna akadeemiline personal on väikesearvuline (praegu 6 õppejõudu), teaduri kohti pole ühtegi. Kui meie teaduslaborid ja muu tehniline võimekus on oluliselt täienenud, siis valdkonna arengu võti on eelkõige peidus inimressursis. Uute ja võimekate doktorantide näol on siin lähiaastatel oodata märgatavat edasiminekut.

Olulisemad käimasolevad uurimissuunad on muldade tihenemine, muldade huumusseisund, optimaalne väetamine, agromajandusliku geoinfosüsteemi ja mullastik-ökoloogiliste mudelite arendus. Sünergias põhiteemadega oleme tegusad ka põllumajandusökonoomika ja bioenergia uuringutes.

Hoolimata vähesest baasuuringute rahastusest (ETF-i grant, dots Endla Reintam), oleme suutnud märgatavalt edukamalt publitseerida. Täidame mitmeid rakendusuuringu projekte (mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks) koostöös riikliku sektori ja eraettevõtetega.

Aktuaalseid teemasid ja praegu maaülikoolis katmata uurimissuundi on veel (näiteks mullaelustik). Seega on järgmiste aastate sihiks kasvada nii pädevate inimeste arvu poolest kui ka uuringute kvaliteedis.

Alar Astover, mullateaduse ja agrokeemia vastutusvaldkonna juht

Allikas: ajaleht Maaülikool 27.05.2010.