PRIAs valminud kokkuvõte 31. märtsil lõppenud piimakvoodi-aasta tulemuste kohta näitab, et piima toodeti Eestile kinnitatud kvoodist 88,5 % ehk 589,4 tuhat tonni, mis on eelnenud kvoodiaasta tulemusest veidi vähem.

Võrreldes kvoodiaastaga 2008/2009 (piimakvoodiaastaid arvestatakse 1.aprillist järgmise kalendriaasta 31. märtsini) vähenes kvoodiomanike piimatoodang 17,8 tuhande tonni võrra. Eestile oli 2009/2010 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud piimakvoot 665 888 314 kg, millest oli tootjatele nende taotluste alusel välja jagatud kvoote 657,2 tuhande tonni ulatuses. Tegelik piimatoodang moodustas 88,5% Eestile kinnitatud piimakvoodist, aasta varem oli kvoodi täituvus 92,1%. Seejuures on äsja lõppenud kvoodiaastal kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel kvooti ühe protsendi ulatuses suurendatud. Koguseliselt toodeti Eestis 2009/2010 kvoodiaastal piima peaaegu sama palju nagu 2006/2007.

"Viimase aasta jooksul on mõnigi asjatundja ja põllumajandustootja ennustanud piimalehmakarjade väljasuremist ja piimatoodangu dramaatilist vähenemist Eestis, sest tootmine ei tasuvat ära. Kokkuvõtted kvoodiaastast seda küll ei näita," ütles PRIA peadirektor Jaan Kallas ja lisas, et piimatoodete turuhinnad on hakanud taas tõusma. "Üks põhjusi on tootjate oluliselt elavnenud suhted Venemaa turuga, mida PRIA näeb piimatoodete eksporditoetuste kasvust." Piimatoodete vahepealset hinnalangust aitas pidurdada ja kompenseerida ka Euroopa Liidu ulatuses rakendatud või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, mille käigus on Eestis sekkumisvarusse müüdud üle 100 mln krooni väärtuses toodangut.

Kvoodiomanikest piimatootjate arv kahanes viimase aasta jooksul 1232-lt 1133-le, kusjuures vähenemine oli väiksem kui sellele eelnenud kvoodiaastal.

Piimatootmise kvooti rakendati Eestis esmakordselt 2004. a seoses Euroopa Liiduga liitumisega. Selle turukorraldusmeetme eesmärk on vähendada piimaturul nõudluse ning pakkumise tasakaalustamatust, stabiliseerida turud ja tagada mõistlikud tarbijahinnad. Kvoot ei tähenda "tootmisplaani", vaid piirmäära, millest suurema toodangu puhul rakendatakse vastava riigi suhtes trahvi. Eestil pole seda maksta tulnud, aastate lõikes on kvoodi täituvus jäänud vahemikku 85-93%.

Piimatootjad võivad taotleda kahesugust kvooti - tarnekvoot võimaldab piima müüa kokkuostjatele ja töötlejatele, otseturustuskvoot seda ise turustada piimana või sellest valmistatud toodetena. Paljud piimatootjad omavad mõlemat kvooti, turustades osa toodangut ise, osa piima töötlejatele edasi müües. Aastate jooksul on tarnekvoodi osakaal suurenenud, otseturustatava piima kogus ja osakaal kahanenud, moodustades toodetava piima üldkogusest pisut üle protsendi.

1.aprillil 2010 alanud uuel kvoodiaastal tõuseb kõigi EL-i liikmesriikide piimakvoot taas ühe protsendi võrra - Eestile on eraldatud ligi 664 tuhat tonni tarnekvooti ja 8877 tonni otseturustuskvooti, kokku 672,5 tuhat tonni. Tootjatel tuleb arvestada, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 85%-lise täitmise korral vähendatakse selle vastava tootja kvoodikogust, arvates pool kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi.

1. juulist hakkab PRIA tootjatelt vastu võtma taotlusi piimakvoodi suurendamiseks. Kvooti saab juurde taotleda tootja, kes on lõppenud kvoodiaastal täitnud talle määratud kvooti vähemalt 90%. Käesoleval nädalal saadab PRIA kõigile kvoodiomanikele välja teatise individuaalse kvooditäitmise andmetega.

Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 26.05.2010 pressiteade